(Díli), Kampus central 19/06/2026 – Iha atmosfera komemorasaun Loron Mundial Labarik nian, Arkivu & Muzeu Rezisténsia Timorense ( sigla AMRT, I.P) hamutuk ho Projetu CAFE organiza atividade lansamentu Revista Istória Luta Povu Timor-Leste nian, ho objetivu atu aproxima liu tan estudante sira ho istória nasaun no valór rezisténsia Timor-Leste nian.
Atividade ne’e la’ós deit lansamentu revista ida, maibé mos sai espasu edukativu ida ne’ebé fó oportunidade ba estudante sira husi eskola oin-oin atu aprende liu husi atividade interativu hanesan tiatru, vizita muzeu no diskusaun kona-ba istória luta povu Timor-Leste nian.
Tuir Diretór Ezekutivu AMRT, I.P., Jorge Alves Wemoris, muzeu iha papel importante atu preserva no transmite istória ba jerasaun foun sira.
“Arkivu no Muzeu Rezisténsia Timorense hanesan fatin lulik ida ba nasaun no povu Timor-Leste nian iha loron ne’e ami konvida eskola CAFE, Akadiru Hun, Farol no EPD atu hotu-hotu konsentra iha ne’e,” hatete Jorge Alves Wemoris iha Kampus central 19/06/2026.
Nia mos hatutan katak atividade tiatru ne’ebé estudante sira aprezenta kona-ba akontesimentu iha tinan 1975 ajuda sira atu komprende di’ak liu tan kona-ba istória nasaun no responsabilidade ne’ebé sei sira kaer iha futuru.
“Atividade hanesan tiatru kona-ba tinan 1975 importante tebes atu ajuda estudante sira hatene historia Timor-Leste nian, tanba sira mak sei sai futuru edukadór sira,” nia dehan.
Jorge mos hatutan katak rekorda fila-fali istória pasadu bele sai motivasaun ba estudante sira atu valoriza sakrifísiu jerasaun uluk nian.
“Estudante sira halo tiatru atu hanoin fila fali istória pasadu nune’e bele motiva sira atu hatene kle’an liu tan kona-ba istória nasaun, ami mos fo parabéns ba Avo Xanana tanba aban kompleta tinan 80, ne’e sai mensajen ida katak futuru iha labarik sira nia liman,” nia hatutan.
Atu suporta prosesu aprendizajen ne’e, AMRT prepara mos brosura edukativu iha lian Tetun no Portugés atu distribui ba eskola sira.
“Ami prepara brosura iha lian rua, Tetun no Portugés, tanba Portugés hanesan língua identidade no língua rezisténsia, brosura sira sei fahe ba eskola sira tuir kapasidade ne’ebé ami iha,” dehan Jorge.
Iha sorin seluk, Koordenadór Kuríkulu Ministériu Edukasaun, João Mau-pelo, konsidera atividade ne’e importante tebes ba dezenvolvimentu karakter no konsiénsia istórika estudante sira nian.
“Edukasaun haree atividade ida ne’e importante tebes ba formasaun karakter estudante sira, liu-liu oinsa sira komprende prosesu pasadu no transforma sai esperansa ba futuru,” hatete João Mau-pelo.
Nia mos lembra katak istória la’ós deit relata kona-ba konflitu no funu, maibé mos kona-ba kontribuisaun ne’ebé ajuda harii nasaun.
“Istória la’ós deit kona-ba funu, maibé mos kona-ba kontribuisaun iha edukasaun no saúde ne’ebé fó impaktu ba situasaun ohin loron,” nia dehan.
Ba estudante sira ne’ebé marka prezensa iha atividade ne’e, muzeu sai hanesan sala aula ida ne’ebé diferente iha ne’ebá, sira la aprende deit liu husi livru, maibé mos liu husi filme, dokumentu istóriku no esplika direta husi ema sira ne’ebé iha koñesimentu kona-ba luta povu Timor-Leste nian.
“Aprende istória iha muzeu la’ós deit liu husi le’e livru estudante sira bele mai hare filme no hetan esplika husi eskritór sira atu komprende di’ak liu tan kona-ba istória pasadu,” hatutan João Mau-pelo.
Ho inisiativa ida ne’e, AMRT no parseiru sira espera katak jerasaun foun bele kontinua rai-metin memória kolektiva nasaun nian no lori valór rezisténsia sai inspirasaun atu konstrui futuru Timor-Leste ne’ebé di’ak liu.
Jornalista : Caryn Camões/ Osterlia muni
Editor : Ana Maria da Silva















