Ró NRDTL Jaco Fila Fali Ba Tasi, Hametin Kapasidade Naval no Soberania Marítima T-L

(Manatuto), Behau 07/08/2026 – Ró Naval Defesa Timor-Leste (NRDTL) Jaco, embarcasaun patrulla klase Shanghai ne’ebé integra iha Komponente Naval F-FDTL, fila fali ba tasi hafoin remata ho susesu prosesu manutensaun no reabilitasaun relansamentu ida-ne’e marka pasu importante ida hodi hametin prontidaun operasional, kapasidade defeza no soberania marítima Timor-Leste.

Komandante Komponente Naval F-FDTL, Comodoro Higinio da Neves, hateten katak relansamentu NRDTL Jaco la’ós de’it kona-ba fila operasaun ró ida, maibé mos hatudu kompromisu Estadu Timor-Leste atu kontinua dezenvolve kapasidade marítima nasional, liuliu iha área seguransa no protesaun rai-tasi.

“Objetivu hosi manutensaun ida-ne’e la’ós de’it atu hadi’a ekipamentu no sistema sira, maibé mos atu asegura katak embarcasaun ida-ne’e bele opera ho seguru, efisiente no tuir padraun tékniku aas,” hatete Comodoro Higinio da Neves iha Behau 07/08/2026.

Nia mos hato’o apresiasaun ba Ministru Defeza, Rear Admiral Professor Doutor Donaciano do Rosário da Costa Gomes, lideransa F-FDTL, ekipa téknika, enjeneiru, militar no pesoál apoiu sira ne’ebé kontribui iha prosesu manutensaun no reabilitasaun NRDTL Jaco.

Comodoro Higinio, ambiente marítima Timor-Leste kontinua hasoru dezafiu oin-oin, inklui atividade peska ilegal, seguransa fronteira marítima, movimentu transnasional no nesesidade atu proteje rekursu marítimu nasional.

Tanba ne’e, nia subliña katak Timor-Leste presiza Komponente Naval ida ne’ebé profesional, disiplinadu, fleksível no prontu atu hala’o operasaun iha tempu hotu.

“Investimentu ba manutensaun no modernizasaun rekursu naval la’ós de’it kona-ba hadi’a ekipamentu, maibé mos sai hanesan investimentu ba prontidaun operasional, seguransa tripulasaun no fortalesimentu kapasidade defeza marítima nasional,” nia hatutan.

Governu Timor-Leste iha tinan 2010 sosa embarcasaun patrulla klase Shanghai rua husi Repúblika Populár Xina, ne’ebé hetan naran NRDTL Jaco no NRDTL Betano iha loron 11 Juñu 2010, embarcasaun rua ne’e entrega ofisialmente ba Komponente Naval F-FDTL iha Portu Díli.

Akizisaun embarcasaun hirak-ne’e nia objetivu prinsipál mak atu hametin kapasidade nasaun hodi kontrola no proteje rai-tasi, kombate peska ilegal, prevene kontrabandu no atividade ilegal sira iha zona marítima nasional.

Desde tinan 2010, NRDTL Jaco hala’o patrullamentu iha área marítima norte, lorosa’e no sul Timor-Leste iha operasaun hirak-ne’e, embarcasaun ne’e konsege apoiu detesaun no prevensaun ba atividade peska ilegal iha bee territoriais Timor-Leste.

Iha tinan 2015, Governu hala’o programa manutensaun dahuluk ba embarcasaun rua ne’e hafoin tinan lima hala’o servisu operasional maibé, iha tinan sira tuirmai, ró sira hasoru problema tékniku ne’ebé presiza manutensaun bo’ot.

Comodoro Higinio da Neves hatutan katak iha momentu ne’e prioridade fó ba NRDTL Jaco, enkuantu NRDTL Betano sei hein prosesu manutensaun no reparasaun tuir planu Governu.

Iha fatin hanesan , Xefe Estadu Maiór Jeneral Forsa Armada (XEMFA), Tenente Jeneral Domingos Raul “Falur Rate Laek”, hateten katak fila fali NRDTL Jaco ba tasi sai momentu importante ba F-FDTL no nasaun tomak.

Nia hateten katak relansamentu ida-ne’e la’ós de’it hatudu fila operasaun ró ida, maibé mos simboliza komitmentu Estadu atu hametin soberania marítima no proteje rekursu tasi Timor-Leste.

“Hatun hikas ró ida-ne’e ba tasi signifika fó fila ba Estadu kapasidade ne’ebé labele falta atu marka prezensa no ezerse soberania loron-loron iha ita-nia águas territoriais,” dehan XEMFA

Falur Rate Laek esplika katak prezensa naval ne’ebé forte importante tebes atu kombate peska ilegal, tráfiku no komérsiu ilísitu, no mos atu proteje rekursu marítima ne’ebé sai fundamentu ba dezenvolvimentu ekonomia azul Timor-Leste.

Nia husu ba Governu atu kontinua garante manutensaun regulár ba ró naval sira no konsidera akizisaun ró patrullamentu oseániku (OPV) atu bele kobre Zona Ekonómika Eskluziva (ZEE) Timor-Leste ne’ebé luan.

“Ró ida ne’ebé hetan manutensaun di’ak maka soberania ida ne’ebé defende ho di’ak,” afirma Falur Rate Laek.

XEMFA mos hato’o agradesimentu ba Mariña Portugál no Governu Austrália tanba kontribuisaun sira iha dezenvolvimentu Komponente Naval F-FDTL liuhosi apoiu ekipamentu no formasaun ba rekursu umanu.

Iha remata, nia hatete ba operadór naval sira atu tau matan ba NRDTL Jaco ho responsabilidade aas tanba ró ne’e la’ós de’it patrimóniu militar, maibé mos símbolu soberania no dignidade nasaun nian.

Relansamentu NRDTL Jaco lori esperansa foun ba Timor-Leste atu kontinua hametin seguransa marítima, proteje rekursu naturál no aumenta prezensa Estadu iha tasi ne’ebé sai patrimóniu importante ba jerasaun ohin no futuru.

 

Ekipa: Media Mudansa