(Díli),Pantai Kelapa, 03-09-2026– Presidente Instituto Nasional Combate Ao HIV/SIDA (INCSIDA,IP) Daniel Marçal deklara,Timor-Leste no Indonézia sei hametin kooperasaun transfronteirika atu prevene no reduz transmisaun HIV/SIDA, liuliu iha komunidade sira ne’ebé hela besik fronteira entre nasaun rua. Kooperasaun ne’e sei envolve partilla informasaun, sensibilizasaun no atividade hamutuk iha área fronteira.
“Timor-Leste mos preokupa tebes ba problema HIV/SIDA,ita nafatin halo sensibilizasaun diak ba Aldeia,suku,posto administrativu no munisipiu hotu,” Dehan Presidente (INCSIDA,IP) ba jornalista sira iha Edifisiu Pantai-kelapa,03-09-2026.
Nia hatutan,problema HIV/SIDA laos deit problema internal (iha Timor-leste/rai laran) maibe tamba iha fronteira terestre/rai maran ne’ebe mak besik liu nasaun visinu indonesia ho nune’e komunidade sira ne’ebe hela besik iha area ne’eba (fronteira) fasil no livre halo movimentu ba mai entre nasaun rua, enkuantu komunidade sira mos seidauk iha koinesimentu konaba transmisaun virus HIV/SIDA.
“Iha parte ida ita atu koalia hodi reduz risku transmisaun HIV/SIDA iha ita nia rai laran, la ses mos husi ita nia maluk sira neebe hela besik liu ba fronteira liu liu sira neebe besik atambua,kefa no mos Malaka inklui fronteira entre Suai, Bobonaru no Oe-cusse (RAEOA),”nia argumenta
Nia salienta,Timor-Leste no Indonézia hametin kooperasaun hodi komabte tranmisaun HIV/SIDA iha Fronteira,tanba ne’e Timor-Leste dadaun iha prosesu ida atu fasilita no hametin atividade hamutuk ho Indonézia, liuliu ho Komisi Penanggulangan AIDS (KPA), ne’ebé iha papél importante iha prevensaun no resposta ba transmisaun HIV/SIDA.
Enkuantu kooperasaun ne’e sei fó prioridade ba fasilitasaun atividade hamutuk iha área fronteira, inklui partilla mos informasaun no koñesimentu kona-ba transmisaun HIV/SIDA entre parte Timor-Leste no Indonézia.
“Prosesu kooperasaun ne’e to’o ona iha etapa enkontru entre parte Timor-Leste no Kedutaan Besar Republik Indonesia (KBRI). Iha prosesu ne’e, Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun hatama ona karta konkordánsia ba Atambua no Kupang (indonesia), atu prepara asinatura akordu hamutuk hodi kombate HIV/SIDA” nia subliña.
Nia deklara tan katak,akordu ne’e sei sai baze importante atu fasilita servisu no atividade sira entre parte rua, liuliu iha área fronteira. Liuhusi kooperasaun ne’e, parte Timor-Leste no Indonézia bele hametin mekanizmu partilla informasaun, koordenasaun no kontribuisaun hamutuk hodi hasa’e resposta ba problema HIV/SIDA.
Objetivu prinsipal husi kooperasaun ne’e mak atu permite instituisaun no parte relevante sira servisu hamutuk hodi fahe informasaun no kontribui hamutuk, hodi aumenta efetividade atividade prevensaun no sensibilizasaun kona-ba HIV/SIDA, liuliu ba komunidade sira iha área fronteira.
“Tamba agora daudaun ba oin ligasaun ona ho ita nia dokumentu sira no kordenasaun sei informa atu halo atividade balun hamutuk iha fronteira, maibe agora dadaun ne’e iha fatin balun deit hanesan Bobonaru, no Suai maka seidauk tamba nee foin maka ho kapubaten ida deit ita nia akordu iha processu ida ho Nusan Tengara Timur (NTT),akordu ne’e laos deit iha fronteira NTT maibe hetan mos konesimentu husi Jakarta kenjang luar negri indonesia nian”nia haforsa
Nia relata tan katak kooperasaun ne’e konsidera importante tanba sei fó espasu ba parte rua atu kontinua komunikasaun, fahe informasaun no hametin koordenasaun, liuliu iha atividade sira ne’ebé relasiona ho komunidade no área fronteira.
Ho prosesu ida ne’e, Timor-Leste kontinua halo esforsu atu asegura katak kooperasaun ho Indonézia bele lao ho mekanizmu ne’ebé klaru, koordenadu no fó benefísiu ba parte rua. Esforsu ne’e mós hatudu kompromisu husi parte Timor-Leste atu nafatin hametin relasaun no kooperasaun ho Indonézia.
Jornalista :Ostelina da conceição
Editor :Manuel Andrade















