Saúde  

Komunidade Suku Ma’abat Hasa’e Koñesimentu Kona-ba Prevensaun HIV/SIDA Liu hosi Sensibilizasaun INCSIDA

(Manatuto), Suku Ma’abat 02/08/2026 – Ambiente ne’ebé nakonu ho entusiasmo no interese husi komunidade marka atividade sensibilizasaun kona-ba prevensaun HIV/SIDA ne’ebé organiza husi INCSIDA iha Suku Ma’abat, Munisípiu Manatuto atividade ne’e realiza durante semana ida no konsege atrai partisipasaun komunidade hamutuk ema nain 280.

Iha okaziaun ne’e, Prezidenti INCSIDA kontinua fó edukasaun no konsiénsia ba komunidade sira kona-ba importánsia prevensaun HIV/SIDA, liu-liu ba inan-aman sira atu tau matan ba oan no juventude sira atu labele tama iha komportamentu risku ne’ebé bele lori ba transmisaun moras ne’e.

Prezidenti INCSIDA hateten katak edukasaun no prevensaun sei sai xave prinsipál atu reduz risku transmisaun HIV/SIDA iha komunidade Manatuto.

“Inan no aman sira tenki tau matan ba sira-nia oan, liu-liu sira ne’ebé tama ona iha idade juventude bainhira la iha kontrolu no orientasaun di’ak, sira bele tama iha komportamentu risku ne’ebé bele lori ba infesaun HIV/SIDA,” hateten Prezidenti Incsida ip iha suku Ma’abat foin lalais ne’e.

Iha fatin hanesan Diretór Saúde Munisípiu Manatuto, Delfim Pereira Cárceres hatutan katak desde 2015 to’o agora, númeru kazu HIV/SIDA iha Manatuto seidauk aas.

“Kazu ne’ebé identifika iha Munisípiu Manatuto hamutuk 29 kazu desde tinan 2015 durante atividade teste iha komunidade, ema hamutuk trizentu i tal partisipa, maibé la identifika ema ida ho rezultadu HIV positivu,” hateten Delfim Pereira Cárceres.

Nia mos hatutan katak bainhira iha ema ne’ebé hetan rezultadu positivu, ekipas saúde sei halo aprosimasaun ho maneira respeitu no konfidensiál.

“Se karik iha rezultadu positivu, ita tenki informa ba pasiente ho didi’ak no labele halo diskriminasaun ita tenki fó apoiu psikolojiku no esplika kona-ba tratamentu, oinsá atu hemu aimoruk tuir oras no durasaun ne’ebé lo’os atu nia bele moris ho saúde di’ak,” nia hatete.

Coord HIV-MHRS SMS Manatuto, Chorry Santana, hateten katak fasilidade saúde iha munisípiu ne’e prontu atu fó atendimentu ba ema hotu ne’ebé presiza informasaun, teste no tratamentu HIV/SIDA.

“Dala barak pasiente sira hakfodak ka tauk bainhira hatene katak sira hetan HIV tanba ne’e, ami tenki halo aprosimasaun ho di’ak atu sira bele simu tratamentuami mos kontinua esplika katak HIV bele transmite liu-hosi relasaun seksuál la seguru, tatu ho ekipamentu la esterilizadu no transmisaun husi inan ba oan,” hateten Chorry Santana.

Nia acrescenta katak kolaborasaun entre profisionál saúde no komunidade durante ne’e lao ho di’ak no ajuda tebes iha prosesu identifikasaun no akompanamentu pasiente sira.

Iha sorin seluk, partisipante, Maria Gomes, hatete katak nia apresiasaun ba atividade sensibilizasaun ne’e tanba ajuda hasa’e nia koñesimentu kona-ba HIV/SIDA.

“Ohin loron hau kontente tebes tanba bele aprende buat barak kona-ba HIV/SIDA ha’u aprende katak moras ne’e bele hada’et liu hosi relasaun seksuál fo risku no mos utilizasaun ekipamentu tatu ne’ebé uza hamutuk maibe antes ne’e hau rona ona informasaun husi profisionál saúde no igreja, maibé ohin hau bele rona direta husi INCSIDA,” dehan Maria Gomes.

Atividade sensibilizasaun ne’e sai oportunidade importante ida atu komunidade Suku Ma’abat aumenta koñesimentu kona-ba prevensaun, teste sedu no tratamentu HIV/SIDA, hodi kontribui ba komunidade ida ne’ebé mais informadu no saudável.

 

 

Ekipa: Media Mudansa