CITL :Pena Prizaun Ba Difamasaun Bele Kria “Chilling Effect/Efeitu Tauk” ba Jornalista no Sidadaun

(Díli),Kintal Bo’ot, 11/06/2026 -Conselho de Imprensa Timor-Leste (sigla-CITL) hato’o  pozisaun ofisiál kona-ba Projeto de Lei Sétima Alteração ao Código Penal ne’ebé Governu aprezenta ba Parlamentu Nasionál, kona-ba kriminalizasaun difamasaun no injúria iha Timor-Leste.

Iha konferensia imprensa Prezidente Interina Konsellu Imprensa Timor-Leste (sigla-CITL) Suzana Cardoso hato’o nia intervensaun ba Politika Lei Sétima Alteração ao Código Penal ne’ebé Governu aprezenta ba Parlamentu Nasionál konabá kriminalizasaun difamasaun no injúria iha Timor-Leste, enkauntu ho lei ne’e bele afeta direitu fundamentál sira, liu-liu direitu ba liberdade espresaun no liberdade imprensa.

“Conselho de Imprensa haree proposta ida-ne’e nu’udar retrosesu sériu ida ba prosesu konsolidasaun demokrátika ne’ebé povu Timor-Leste luta naruk atu alkansa. Durante tempu kolonial no okupasaun, povu Timor-Leste lakon liberdade fundamentál sira, inklui liberdade espresaun no imprensa, ne’ebé hetan ameasa liuhosi violénsia no intimidasuan” Dehan Prezidente interina Konsellu Imprensa Timor-Leste (sigla-CITL) Suzana Cardoso iha konferensia imprensa Salaun CITL,Kintal Bo’ot,Díli,11/06/2026

CITL mós lembra katak, independénsia Timor-Leste la mai deit tamba luta armada no diplomasia, maibé mos tanba kontribuisaun jornalista nasional no internasionál sira ne’ebé fó sai realidade kona-ba violasaun direitu umanus ba komunidade internasionál.

“Relatóriu no investigasaun jornalistika sira sai instrumentu importante ida atu mobiliza solidariedade mundiál ba povu Timor-Leste nia luta,” nia hatutan.

Nia apresenta,Timor-Leste mos hetan rekoñesimentu internasionál, inklui atribuisaun Prémiu Nobel ba Dame ba Dotór José Ramos-Horta no Dom Carlos Filipe Ximenes Belo iha tinan 1996, ne’ebé reflete kompromisu nasaun ida-ne’e ba dame no direitus umanus.

“atualmente Timor-Leste kontinua rekoñesidu nu’udar nasaun ida ho liberdade imprensa di’ak iha rejiaun Sudeste Aziátiku. Maibé CITL alerta katak reputasaun ida-ne’e presiza proteje, la’ós enfraqueze liuhosi lei sira ne’ebé bele limita espasu siviku” Nia salienta

Nia argumenta,relasiona ho modelu lei ne’ebé propoin, Konsellu Imprensa observa katak inspirasaun mai husi sistema Comunidade dos Países de Língua Portuguesa (sigla-CPLP), liu-liu Portugal. Maibé dadus hatudu katak Tribunal Europeu ba Direitus Umanus dala barak konsidera desizaun kona-ba difamasaun viola liberdade espresaun.

Nia subliña,nasaun europa barak mak deskriminaliza difamasaun, tanba konsidera la’ós modelu di’ak ba sistema penal modernu. Maske iha argumentu katak lei ne’e la afeta liberdade espresaun, CITL hatete dispozisaun iha proposta lei hatudu risku real.

“Pena prizaun to’o tinan ha’at ba deklarasaun verbal, eskrita ka digital bele kria “efeitu tauk” (chilling effect) ba jornalista, ativista no sidadaun sira” nia akresenta

Nia relata tan,Liu-liu iha era dijitál, CITL afirma katak Timor-Leste labele fila fali ba modelu legal ne’ebé hamenus liberdade espresaun. Sistema demokrasia tenke bazeia iha abertura, diálogu no partisipasaun públika. Lei refere, tuir konsellu Imprensa bele iha konsekuensia grave ba transparénsia governasaun, dezenvolvimentu institusionál no partisipasaun sidadaun nian.

Nia mos destaka, dispozisaun iha Artigu 187.º bele fó pena prizaun to’o tinan 4 ba ema ne’ebé halo espresaun liuhosi meius komunikasaun sosiál, no ida-ne’e bele afeta diretamente ba jornalista no mídia sira.

Nune’e konsellu Imprensa konsidera katak alterasaun ida-ne’e bele kria “chilling effect” ba Sosiedade sivil, Universitáriu no Ativista sira bainhira ezerse sira nia funsaun kontrolu ba sosiál.

“Pozisaun CI fundamenta iha Konstituisaun RDTL no instrumentu internasionál sira hanesan ICCPR no UDHR, ne’ebé garante liberdade espresaun no imprensa” nia relata tan.

Lei ida-ne’e la’ós deit kona-ba difamasaun no injúria, maibé iha potensia atu limita direitu fundamentál sidadaun sira atu ko’alia no espresa sira nia hanoin ho livremente. Se lei ida-ne’e aprova, bele kria ambiente ida ne’ebé ema tauk atu kritika, tauk atu ko’alia verdade, no tauk atu partisipa iha debate públiku.

“Ita nia nasaun hetan independénsia ho sakrifísiu boot, no liberdade espresaun mak parte importante husi luta ida-ne’e. Tanba ne’e, ita labele fila fali ba sistema ne’ebé limita voz povu nian”nia konta

Nia relata, apela ba lideransa sira atu hare’e impaktu husi lei ida-ne’e ba demokrasia, transparénsia no governasaun di’ak. Liberdade imprensa la’ós inimigu estadu, maibé parte importante ida atu garante boa governasaun. Enkuantu Conselho de Imprensa sei kontinua servisu hamutuk ho sosiedade sivil, jornalista no komunidade internasionál atu proteje liberdade espresaun iha Timor-Leste.

 

Jornalista/Estajiada                   : Caryn Camões

Editor                                              :Ana Maria