CNC Realiza Semináriu Hodi Fó Onra Ba Juventude Sira Ne’ebé Sakrefika-An Ba Mate Iha Akontesimentu Masakre Santa Kruz

(Díli) Balide- Centro Nacionál Chega I. P. (CNC), realiza semináriu nasionál hodi komemora loron Masakre Santa Kruz ba dala-34 no Selebra Loron Nasionál Juventude ba dala-20 ho tema “Relembra Luta Rezistensia no Valoriza Forsa Juventude Timor-Leste iha prosesu luta ba ukun rasik-an” hodi valoriza papél juventude iha luta rezistensia.

Diretór Ezekutivu Centro Nacionál Chega, Hugo Maria Fernandes hatete, eventu seminariu ne’e realiza atu valoriza papél juventude iha luta rezistensia, hatudu korajen, solidariedade no determinasaun, enfrenta opresaun, kontinua rekorda no inspira juventude atuál atu kontinua kontribui ba dezenvolvimentu nasaun.

“Atu promove edukasaun kona-ba direitus umanus ba akontesimentu Santa Kruz hatudu konsekuensia violénsia no violasaun direitus umanus, komemorasaun ne’e sai plataforma edukativu atu refórsa valór paz, justisa no rekonsiliasaun, mantein unidade nasionál no identidade Timor-Leste nu’udar lembransa kolektiva kona-ba sakrefisiu juventude atu ajuda refórsa unidade povu nian no hadia konsiénsia nasionál kona-ba istória luta ba liberdade Timor-Leste nian”, dehan  Diretór Ezekutivu Centro Nacionál Chega, Hugu Maria Fernandes iha salaun konferensia Centru Chega, antigu komarka Balide, 11/12/2025.

Diretór Ezekutivu ne’e hatete, objetivu prinsipál hosi semináriu ne’e mak, atu fó onra ba juventude sira ne’ebé sakrifika-an ba mate iha akontesimentu Masakre Santa Kruz 12 Novembru 1991 tanba defende direitu povu nian ba liberdade no dignidade estadu Timor-Leste nian, hadia no hafórsa memória kolektiva, ajuda jerasaun foun sira atu aprende hosi istória rezistensia no evita trajedia hanesan ne’e repete hikas iha futuru.

“Semináriu nasionál ne’e mós sai nu’udar parte ida importante atu aumenta konsiénsia juventude kona-ba istória rezisténsia Timor-Leste no sai plataforma diskusaun kona-ba papél juventude iha prezervasaun memória kolektiva no estimula partisipasaun juventude iha promosaun direitus umanus no valór paz”, hatete Diretor Ezekutivu.

Nia hatutan, semináriu nasionál ne’e halo bazeia ba Relatóriu Komisaun Akollementu Verdade no Rekonsiliasaun (CAVR) nian katak, iha loron 12 fulan novembru 1991 akontesementu masakre grave iha simiteriu Santa Kruz, Díli, ne’ebé rezultadu hosi manifestasaun pasifiku organizadu hosi foin sa’e no juventude Timor oan atu husu justisa ba asasinatu Sebastião Gomes no hodi husu apoiu ba independénsia Timor-Leste nian, manifestasaun ne’e responde ho violénsia brutál hosi forsa militar Indonézia nian, ne’ebé mate kuaze ema 250 (atus rua lima nulu) no foinsa’e barak mak mate, balun hetan tortura hafoin akontesimentu trajedia ne’e.

“Iha relatóriu CAVR nian identifika katak, masakre Santa Kruz hanesan pontu nakfilak turning point iha luta rezisténsia Timor-Leste tanba imajen no evidensia masakre ne’e espalla iha mundu tomak, hodi muda persepsaun internasionál kona-ba situasaun iha Timor-Leste, loron ne’e mak iha signifikadu bo’ot ba povu Timor nian la’os de’it atu lembra trajedia, maibé mós atu fó onra ba sakrefisiu juventude ne’ebé fó an hodi defende direitu povu nian”, Nia hakotu.

Iha seminariu ne’e partisipa  husi, Diretór Ezekutivu Centro Nacionál Chega, Hugu Maria Fernandes, Vise-Ministru Asuntu Parlamentares Adérito Hugo da Costa, prezidente komite 12 de novembro, Gregorio Saldanha, prezidente Asseppol, Jacinto Alves, sekretáriu jerál RENETIL, Joaquim Fonseca, no hetan mós partisipasaun masimu husi estudante no juventude sira hotu.

Jornalista: Quito Pereira/Lucia do Carmo

Editora: Quisânia Gleide

 

banner 325x300