IND  

Timor-Leste Nia Juventude Lori Ba Oin Legadu Dame “ Habelar Edukasaun ba Dame ho HWPL”

(Press Realese HWPL)-Liutiha períodu konflitu ida, Timor-Leste hetan independénsia no hamutuk ho komunidade internasionál nu’udar nasaun soberanu ida iha Maiu 2002. Desizaun hosi nia povu atu buka rekonsiliasaun tanba violénsia ne’ebé kontinua marka ezemplu notável ida kona-ba tranzisaun pasífika. Enkuantu nasaun ne’e hakat ba faze ida estabilidade nian, efeitu sira hosi nia pasadu prezente nafatin entre sira ne’ebé maka esperiénsia ida-ne’e.

Iha tinan hirak ikus ne’e, bainhira dame sai estabelese liután, oportunidade atu reflete kona-ba ninia signifikadu sai menus beibeik. Nu’udar resposta, foin-sa’e barak iha Timor-Leste envolve iha esforsu sira atu komprende di’ak liután signifikadu dame nian no kontribui ba forma sira-nia sosiedade nia futuru.

Entre juventude Timor-Leste, konxiénsia kona-ba sira-nia esperiénsia istórika buras daudaun, hamutuk ho legadu nobre ne’ebé hatutan hosi jerasaun sira uluk. Nu’udar kustodiu sira ba memória sira-ne’e, joven barak maka hahú hola parte iha forma dezenvolvimentu pasífiku nasaun nian.

Esforsu sira atu estabelese enkuadramentu ida ba governasaun dame nian subliña beibeik importánsia edukasaun no envolvimentu entre foin-sa’e sira. Iha Timor-Leste, inisiativa edukasaun dame nian—ne’ebé fasilita hosi eskola no organizasaun komunitária sira—fó dalan ba foin-sa’e sira atu ezamina konseitu dame nian no partisipa iha esforsu sira ne’ebé ho objetivu atu haburas sosiedade ida ne’ebé estável no kooperativa liu. Atu apoia no habelar inisiativa sira-ne’e, ONG internasionál ba dame Kultura Lalehan, Dame Mundiál, Restaurasaun Naroman (HWPL) durante ne’e serbisu iha kolaborasaun ho komunidade lokál sira.

HWPL nia abordajen ba edukasaun ba dame buka atu liga ideia ba dame ho asaun pratika no responsabilidade sosial. Ninia programa sira enkoraja partisipante sira atu define dame ho maneira sira ne’ebé relevante ba sira nia kontestu no atu aplika komprensaun sira-ne’e iha moris loroloron nian. Prosesu ida-ne’e sai hanesan fundasaun ida ba partisipasaun ne’ebé luan liu iha governasaun ne’ebé relasiona ho dame iha futuru.

Konkursu Diskursu Eskola Dame HWPL

Iha konkursu diskursu Eskola Dame HWPL nian foin lalais ne’e, estudante sira reflete kona-ba tema sira hanesan “gratidaun”, “perdaun”, “armonia no kooperasaun”, no “ganansia hasoru domin”. Hodi foti husi sira nia esperiénsia rasik, sira espresa sira nia hanoin kona-ba dame liuhosi diskursu públiku sira. Konkursu ne’e fó oportunidade ba estudante sira atu dezenvolve auto-konxiénsia no empatia ba ema seluk—enkuantu hetan sira nia lian rasik atu ko’alia kona-ba dame.

Semináriu Dame HWPL

Iha nivel universitáriu, hala’o semináriu sira ne’ebé foka ba kurríkulu edukasaun dame nian ho lisaun 10 HWPL nian. Partisipante sira esplora oinsá atu hetan eransa no pratika legadu dame nian ne’ebé hatutan hosi jerasaun sira uluk. Diskusaun sira-ne’e enkoraja estudante sira atu hakbesik ba dame la’ós nu’udar konseitu abstratu, maibé nu’udar prinsípiu ida ho relevánsia ba sosiedade atuál no futuru. Semináriu sira mós funsiona hanesan forum ida iha ne’ebé partisipante joven sira bele artikula sira nia hanoin rasik kona-ba saida maka signifika dame iha kontestu ohin loron nian.

Akampamentu Dame nian iha Eskola Internasionál Lighthouse

Iha Eskola Internasionál Lighthouse, estudante sira hola parte iha akampamentu dame nian ida iha ne’ebé sira esplora saida maka sira bele halo atu kria ambiente eskolár ida ne’ebé kontente liu. Liuhusi atividade kooperativa sira, sira komprende rasik signifikadu dame nian. Koru labarik nian mós aprezenta knananuk sira ne’ebé sentradu iha dame, hodi hato’o mensajen sira esperansa nian ba audiénsia.

Inisiativa sira-ne’e habelar liu de’it “hanorin” dame ba foin-sa’e sira. Hodi partisipa iha programa sira ne’ebé relasiona ho dame, foin-sa’e sira envolve iha reflesaun, diálogu, no esplora dalan sira atu tau dame iha prátika. Liuhusi prosesu ida-ne’e, sira forma daudaun sira nia identidade nu’udar sidadaun ne’ebé iha konxiénsia ba dame.

HWPL, iha parseria ho governu Timor-Leste, serbisu hela atu estabelese modelu nasionál ida ba edukasaun dame nian. Programa oioin hala’o hela iha eskola sira no komunidade lokál sira iha nasaun tomak. Inisiativa ida-ne’e la’ós de’it projetu edukasionál ida – ida-ne’e maka esforsu fundamentál ida atu apoia foin-sa’e sira hodi hakuak dame nu’udar parte ida hosi moris loroloron nian no papél ativu ida hodi harii futuru ida ne’ebé iha esperansa liután.

Dame ne’ebé foin-sa’e sira ohin loron nian aprende daudaun ne’e sei sai hanesan fundasaun ne’ebé sustenta komunidade sira aban-bainrua nian. Wainhira sira buras atu lidera sira nia aldeia, sidade, no nasaun, dame iha Timor-Leste sei evolui husi ideál abstratu ida ba prinsípiu ida ne’ebé enkuadra iha nasaun nia instituisaun no kultura nia laran.