Governu T-L Aprova Lei Foun Subsidiu ba Kompaña Importadór Petróliu, Motorista: “Mina Laiha Kareta Para Deit Iha Uma”.

(Díli) ,Kaikoli,29/06/2026- Governu Timor-Leste aprova lei foun kona-ba subsídiu ba kompaña importadór no distribuídor petróliu, medida ida ne’ebé agora dadaun sai tema no diskusaun bo’ot iha sosiedade.
Lei foun ne’e nia objetivu hodi kontrola no estabiliza presu konbustível iha merkadu nasionál, bainhira presu konbustível internasionál folin sae maka’as. Governu espera katak politika subsídiu ida ne’e bele ajuda povu kontinua asesu ba konbustível ho presu nebe razoável.

Tuir ekonomista, Prof. Dr. Fernando Nuno husi Faculdade Ekonomia no Gestaun, Univsersidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL) esplika, iha situasaun normal, presu konbustível depende ba oferta no prokura. Bainhira oferta aas no prokura ki’ik, presu sei tun. Maibé bainhira prokura aas no oferta menus, presu sei sae.

Nia hatutan katak, alterasaun iha sistema taxa no polítika presu tenke konsidera mos kbiit povu nian, atu sidadaun sira iha kapasidade atu kontribui no simu impaktu ho forma justu.

“faktor geopolitiku sai influénsia importante ba presu mina iha mundu. Konflitu ka tensaun entre nasaun boot sira, hanesan Iran no Estadus Unidos ho nia aliadu sira, bele afeta distribuisaun petróliu global” Hatete Prof. Dr. Fernando Nuno husi Faculdade Ekonomia no Gestaun, Univsersidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL) ba jornalista sira, Kaikoli, 29/06/2026

Nia deklara,bainhira dalan estratéjiku transporte petróliu hetan perturbasaun, oferta global sei menus no presu sei sae iha merkadu internasionál.

“Tanba Timor-Leste depende barak ba importasaun konbustível, mudansa presu global sei sente diretamente iha merkadu lokal. Ho nune’e, lei subsídiu ne’ebé Governu aprova konsidera hanesan tentativa atu proteje povu husi variábel global ne’ebé la kontrolável” Nia hatutan

Maski nune’e, ekonomista nee alerta katak,solusaun duradouru tenke inklui estratéjia tempu naruk atu reduz dependénsia ba importasaun no promove diversifikasaun fonte energia.

Iha parte seluk, motorista Martinho Camões relata katak, presu mina ne’ebé sae iha fulan hirak liubá fo impaktu maka’as ba sira nia rendimentu.

Nia hatutan, viagem loron ida, sira bele gasta entre dolares amerikanu $10 to’o $12 ba mina de’it, ne’ebé halo sira difisil atu hetan lukru.

Nia mos husu ba Governu no entidade relevante sira atu hare seriu ba situasaun ne’e, tanba presu mina ne’ebé aas halo motorista no kondutór balu suspende sira nia atividade, liu-liu transporte públiku hanesan mikrolet no angguna husi munisípiu ba kapitál.

“Dala ruma ami tenke para de’it iha uma tanba laiha osan atu sosa mina. Situasaun ne’e halo ami nia moris difisil no la sufisiente atu sustenta familia,” nia hakotu

Jornalista/Estajiada :Caryn Camões
Editor :Ana Maria