(Dili) Mudansa – Tuir Diretór Aliansa Nasional Luta Kontra Infantisídiu (ANCI-TL), José Turky infórma relasiona ho kazu soe bebe iha Taibessi, tuir lei kódiku penál artigu 142 fó penalidade ba feto, maibé ANCI-TL ejize Parlamentu Nasionál atu elabora paragrafu fóun hosi artigu 142 hodi kriminaliza mós mane tanba bebe nia ezistensia ne’e desizaun feto ho mane.
Ligadu ho kazu infantisídiu ne’e la’os fóun ba sosiedade Timor-Leste, iha tinan 2014, ho inisiativa etabelese organizasaun ho naran Aliansa Nasional Luta Kontra Infantisídiu (ANCI-TL) ne’ebé mai ho papél tolu (3), ida mak peskiza sientifiku ba iha asuntu advokasia, levantamentu ba dadus no halo programa sira ne’e mak óinsa atu halo prevensaun efektivu no efikasia ba iha infantisídiu iha sosiedade.
Iha tinan ida ne’e ANCI-TL rejista sedu kazu infantisídiu kompara ho tinan sira seluk, iha loron 27 fulan Janeiru tinan 2024 hahú rejista kazu soe Bebe iha area Taibessi hanesan natureza ne’ebé mak nia servisu ligadu ho halo prevensaun ba infantisídiu kontinua ejize ba Parlamentu Nasionál (PN) haree ba kuadru legál ne’ebé prevalese ba kriminalizasaun.
“Ami nafatin ejije liu-liu ba Parlamentu sira óinsa mak atu haree ba kuardu legál ne’ebé mak prevalese hodi bele kriminaliza ba átu soe bebe ne’e.” Dehan Diretór ANCI-TL José Turky ba Jornalista Media Mudanda Tersa (30/01/24).
Diretór ne’e akresenta,Iha kuadru legál balu iha Kódiku Penal iha artigu 142 óinsa mak atu fó penalidade ba inan feto ne’ebé mak fóti desizaun hodi oho bebe maibé depende ba natureza krimi pena bele tinan 3 ka to’o tinan 10.
“Liga ba Juridiku, kazu soe bebe tama ona ba iha krimi públiku tanbà ne’e mak durante kazu hirak akontese hanesan organizaun tutela ba asuntu ida ne’e ita la servisu mesak, maibé halo parseria ho PNTL, FÓRENSIK inklui mós parte saúde,”Nia subliña.
Iha konstituisaun, artigu 18 no 29 mós amplifika, estadu, família no inan-aman iha papél importante atu halo protesaun ba bebe ne’ebé mak moris tantu família kazamentu ka seidauk, no Aliansa nia papél mak nafatin servisu no halo advokasia no avansa ho modulu rua ida mak Eduksaun seksual produtivu no rua mak atu hasa’e sosiedade nia konesimentu ba luta kontra kazu refere.
Tinan 2024 ita klasifika katak Timor-Leste krime infantisídiu hanesan extra-ordinariu presija refórsa ita nia advokasia extra-ordinariu ka exelente atu nune’e bele fó resposta ba asuntu ida ne’e.
“Parlamentu Nasional mak hanesan orgaun ne’ebé mak fiskalizasaun no halo lei, sira iha kompetênsia tomak atu halo mandamentu ka revizaun ba lei pena ba iha artigu 142 atu óinsa loke paragrafu fóun hodi kriminaliza autor mane. Ba inan-aman sira presija refórsa liu tan edukasaun ba iha família apoiu estadu bele kontribui maka’as ba aktus sira ne’e.”Nia hakotu
Entretantu, tuir kronolijia Kazu infantisídiu iha area Taibessi, aldea Monumentu Kalma, suku Lahane Orientál, postu adminitrativu Nain Feto, Munisípiu Díli, sasin Jacinto Soares haktuir iha oras tuku 11:45 dader, nia la’o tun iha estrada nia hasoru feto ida ho vistudu mean, oin kamutis maibé ladun koiñese.
“Ha’u kontinua la’o tun mai haree sasan aat sira, hanesan Jelera no kalen aat aruma hodi tula ba kareta kompania, maibé ha’u haree kaixa ida iha Jelera aat nia laran, kaixa leten metin ha’u foti mai sente todan no hi’it mai tau iha listrik riin no ha’u hanoin roupa, maibé ha’u sente isin fulun hamrik mós haree movimentasaun transporte motór no kareta entaun ha’u hiit tau tiha iha listik riin nia hun. ha’u ba bolu kedas vizinu Jacinta Soares iha merakadu ho komunidade sira.” Dehan Sasin Jacinto Soares ba Jornalista Media Mudansa iha Taibessi Aldeia Monumento Kalma Suku Lehane Oriental Postu Administrativu Nain feto Munisipio Dili, (27/02/24).
Nia haktuir bainhira sira tun mai loke no haree isin mutin hanesan fahi entaun nia hanoin labarik lanu sira nia patisku, tanbà oin doko tiha entaun sira lori ai sukit didiak haree bebe feto ida ho kondisaun iis la iha ona komunidade sira hasai foto no telefone direita ba Polisia iha fatin akontesimu.
“Bebe ne’ebé soe iha oras tuku 08 ba leten, tanbà bebe nia kondisaun isin sei bokon no lalar ho nehek la hobur, hafoin Polisia no FORENSIK evakua kedan ba Hospital Nasional Guido Valadared (HNGV).” Nia hakotu.
Estajiada: Marcelina Da Silva Sarmento
Editor: Delfina Borges