TL Manán Prémiu Iha Kategoria Lima Iha Kompetisaun Internasionál ICIA 2026 Iha Cambodia

(Díli), Villa Verde, 29 Abril 2026 – Delegasaun estudante inovadór husi Timor-Leste foin lalais ne’e konsege foti aas fali nasaun nia naran iha kantu internasionál liuhusi kompetisaun International Creativity and Innovation Award (sigla-ICIA) 2026, ne’ebé hala’o iha Phnom Penh, Cambodia, husi loron 24 to’o 26 Abríl 2026. Partisipasaun ne’e organiza husi Ministériu Edukasaun liuhusi Komisaun Nasional Timor-Leste ba UNESCO hamutuk ho Diresaun Ensinu Báziku no Ensinu Sekundáriu.

Tuir Komisaun Nasionál Timor-Leste ba UNESCO (KNTLU) hatete katak, Iha eventu prestíjiu ne’ebé halibur partisipante husi nasaun maizumenus 27 (Amérika Latina, Europa, Ázia, no Médiu Oriente), Timor-Leste hatudu ninia kapasidade iha área STEAM (Siénsia, Teknolojia, Enjeñaria, Arte, no Matemátika) liuhusi manán prémiu kategoria oin-oin, inklui kategoria prestíjiu Grand Award.

“Grupu estudante na’in sanulu husi ensinu báziku no sekundáriu hetan oportunidade atu reprezenta Timor-Leste iha eventu internasionál ne’e, ho parte balu partisipa liuhusi online no parte seluk partisipa direta (onsite) iha Cambodia, kompetisaun ICIA 2026 envolve nasaun 27 husi rejiaun oioin hanesan Ázia, Europa, Amérika Latina no Médiu Oriente. Iha kategoria online, Timor-Leste kompete hamutuk ho nasaun 14 no konsege hetan rezultadu importante ho medalla sanulu resin,” dehan Komisaun Nasionál Timor-Leste ba UNESCO iha sala konferensia ME, 29/04/2026.

UNESCO mós hatutan Prosesu selesaun rigorozu Partisipasaun ne’e mak rezultadu husi inisiativa Komisaun Nasionál Timor-Leste ba UNESCO (KNTLU), liuhusi Divizaun Siénsia, ne’ebé tinan-tinan selebra Loron Mundiál Siénsia no Matemátika (LMSM). Kompetisaun ne’e serve nu’udar odamatan ba estudante sira hodi hatudu sira-nia inovasaun hafoin liu husi selesaun ne’ebé rigorozu tebes ba finalista sira.

“Eskola sira ne’ebé manán medalla iha kategoria online mak inklui, ESGP Nú. 1 Baucau okupa iha Medalla Osan-Mutin (Silver), ESGP Nú. 1 Liquiçá okupa iha Medalla Osan-Mutin (Silver), ESGP 4 de Setembru Viqueque okupa iha Medalla Osan-Mutin (Silver), ESGP Finantil Díli okupa iha Medalla Bronze, EBC Dom Baumeta, Aileu okupa iha Medalla Bronze inklui mós EBC 3 Fatumeta, Díli okupa iha Medalla Bronze,” nia dehan.

Enkuantu Susesu onsite Timor-Leste okupa iha Grand Award no Top 10 Challenge Iha partisipasaun direta (onsite), Timor-Leste mós marka istória foun ho rezultadu exelente.

“EB Katólika St. António Teulale, Baucau, manán Grand Award Titanium no tama iha Top 10 Challenge husi Ministériu Ambiente Cambodia ho projetu inovativu kona-ba estatístika no resiklajen. Grupu husi EBC Dom Baumeta, Aileu, mós hetan Medalla Osan-Mutin ho projetu bioplastiku ne’ebé bele produz iha uma. Enkuantu EB Katólika St. António Teulale mós hetan Medalla Bronze ho projetu kona-ba sekuénsia númeru iha tais” dehan Komisaun Nasional Timor-Leste ba UNESCO

Iha sorin seluk reprezenta manorin Zélia Alves da Cruz husi EBC Dom Baumeta, Aileu akresenta tan katak, laos deit estudante mak hetan preimiu ne’e, maibé manorin na’in sira partisipa iha eventu ida ne’e hetan hotu premiu no Manorin na’in iha Timor-Leste mak okupa iha premiu Grand Award Top 3 “Teach Me Award” tanba nia abilidade hanorin no esplika konseitu sira ho klaru no kreativu.

“Ami mai husi nasaun ki’ik maibé bele konkore ho mundu” dehan manorin Zélia Alves da Cruz

Manorin hatutan tan katak, Momentu emosional iha Cambodia kompetisaun konta momentu emosional bainhira rezultadu seidauk sai.

“Ha’u haree labarik sira tanis, ami hotu kakoak malu tanis, maibé bainhira Timor-Leste bolu, ami hotu kontente no orgullu. Ami sa’e ho bandeira Timor-Leste ho sentidu boot,” nia dehan.

Reprezentante estudante kompetitór Deolindo Leki hatete, susesu ne’e la’ós deit orgullu pessoal, maibé mós orgullu ba Timor-Leste tomak.

“Maske ami mai husi nasaun ki’ik, ami nia matenek no kreatividade bele konkore ho nivel mundiál. Ami konsege lori medalla Grand Award no projetu inovativu resiklajen ne’ebé uza sasan ne’ebé ema soe deit,” nia dehan.

Nia mós haktuir katak siénsia iha papel importante atu fó solusaun ba problema ambientál, no sira nia vitória hanesan “fini ida ne’ebé foin moris” ne’ebé presiza kontinua apoiu.

Estudante sira husu ba Ministériu Edukasaun atu kontinua fó oportunidade liuhusi bolsa estudu no apoiu kontinua.

“Ami husu atu depois remata ensinu sekundáriu, ami bele kontinua estudu iha universidade kualifikadu, liu-liu iha área siénsia ambientál no matemátika,” sira afirma.

Entretantu iha sorin seluk Adminstradór postu administrativu Munisipiu Baucau ne’ebé akompaña ekipa husi Baucau hatete katak susesu ne’e la akontese derepente.

“Nia rezultadu husi esforsu kolektivu no koordenasaun. Desde inísiu, ami diskute ho Ministériu Edukasaun atu estudante sira bele partisipa, la’ós deit online maibé mós onsite atu hatudu sira nia kapasidade klaru,” nia dehan.

Nia mós afirma katak maske iha limitasaun orsamentu, instituisaun sira kontinua buka dalan atu apoia estudante.

“Objetivu mak ida deit: atu lori naran Timor-Leste ba mundu liu husi edukasaun no inovasaun,” nia hatete.

“Estuda, estuda no estuda. Rai ida-ne’e presiza imi. Maske imi ki’ik, imi iha matenek no kapasidade atu lori nasaun ba oin.” Nia hakotu

Sira mós agradese ba Embaixada Timor-Leste iha Cambodia, autoridade edukasaun iha Malázia, lider komunitáriu, Salezianu, no entidade hotu ne’ebé fó apoio durante preparasaun to’o partisipasaun.

Susesu iha ICIA 2026 iha Cambodia hatudu katak Timor-Leste iha potensial boot iha área inovasaun, siénsia no kreatividade. Rezultadu ne’e sai hanesan prova katak investimentu iha edukasaun bele lori prestasaun nivel internasionál ba nasaun.

Jornalista                                            : Milenio da Costa/Beatriz Mali Bere

Editor                                                   : Francisco Pereira