Primeiru Ministru Lansa Ró Peska Foun ida Hodi Hametin Setór Privadu no Ekonomia Azul iha Timor-Leste

(Díli), Largo Lecidere, 20/07/2026 –bainhira Primeiru Ministru, Koordenadór ba Asuntu Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun, Mariano Assanami Sabino, hamutuk ho kompanhia Rayhana no parseiru sira, ofisialmente lansa ró peska fibra glass semi-indústria ha’at inisiativa ida-ne’e hanesan pasu importante atu hasa’e kapasidade setór privadu nasional iha área peska, hodi aumenta produsaun ikan, promove peska tasi klean no suporta dezenvolvimentu ekonomia azul sustentável iha Timor-Leste.

Iha serimónia ne’e, Diretór Kompanhia Rayhana, Ricardo, dehan katak investimentu ida-ne’e tuir orientasaun estratéjika Governu atu fó oportunidade ba emprezáriu lokal sira sai motor dezenvolvimentu iha setór peska.

Diretór Kompania Rayhana Ricardo hatete katak Timor-Leste iha potensial bo’ot iha área marítima, maibé presiza kolaborasaun entre Governu no setór privadu atu transforma potensial ne’e sai benefísiu ba povu.

“Tuir planu estratéjiku dezenvolvimentu nasional no mos tuir orientasaun Sua Exelénsia Primeiru-Ministru, ita presiza aumenta produsaun ai-han, partikularmente iha área peska durante ne’e ita buka dezenvolve setór agrikultura, pekuária, peska no Floresta ohin ita koalia liu-liu kona-ba peska, oinsa maka ita bele servisu hamutuk atu dezenvolve área ida-ne’e, hatete Diretór Kompanhia Rayhana Ricardo iha largo lecidere 21/07/2026

Nia hatutan tan katak Governu durante ne’e fó prioridade ba produsaun ikan oan liu-hosi bibeiru sira, maibé agora tempu atu fó atensaun bo’ot liu ba peska komersiál.

“Iha Governu ida-ne’e ita sei foku makas liu ba oinsa atu hakiak ikan tan ne’e maka ita iha ona bibeiru ikan iha fatin balu, maibé seidauk fó atensaun bo’ot ba área peska.”

Ricardo mos hatete katak Governu simu proposta husi kompañia internasional barak atu investe iha setór peska, maibé deside atu fó prioridade ba emprezáriu nasional.

“Iha kompañia internasional barak mai koalia ho ami atu investe kompañia balu husu lisensa eskluzivu atu jere tasi Timor, maibé ami deside la fó lisensa ba ida deit ami komprende katak ho orientasaun Primeiru-Ministru, ita presiza reforsa setór privadu nasional.”

Timor-Leste iha linha kosteira hamutuk 750 quilómetru no Zona Ekonómika Eskluziva ho área 72 mil quilómetru kuadradu, ho estimasaun potensial ikan to’o 718.900 tonelada, maibé atualmente esplora de’it porsentu ki’ik ida.

“Husi potensial ida-ne’e ita esplora deit cerka de 2%, no kuaze 20% lakon ba peska illegal tan ne’e ita presiza duni dezenvolve área peska.”

Nia mos informa katak antes serimónia ida-ne’e Governu lansa ona ró peska tolu ne’ebé pertense ba veteranu sira, no agora aumenta tan ho ró foun husi emprezáriu lokal sira.

“Iha Sexta-feira ne’e ami halo lansamentu ró tolu agora ami lansa tan ró ha’at rua pertense ba Sr. Ricardo ho kapasidade 5 no 17 gross ton, no ida pertense ba Kompanhia Community Access ho kapasidade 10 gross ton ida-ne’e hatudu katak Governu komesa fasilita emprezáriu lokal sira atu tama iha negósiu peska.”

Iha fatin hanesan, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão fó apresiasaun ba inisiativa ne’e, maibé mos husu atu produsaun ikan ne’ebé aumenta tenke akompaña ho sistema di’ak ba prosesamentu no komersializasaun.

“Hau sente katak imi lori ikan barak mai iha Bidau. Ida-ne’e di’ak, maibé hau husu ba Sr. Ameu no Sr. Martinho, imi transforma ikan sira-ne’e ka lae? Ita la bele lori ikan deit no husik hela.”

Primeiru-Ministru mos manifesta preokupasaun kona-ba distribuisaun no valor ekonomia husi ikan ne’ebé kaer.

“Hau nia preokupasaun mak, bainhira fó lisensa atu lori ikan barak mai, ita tenke hatene ikan sira-ne’e sei halo saida la bele hein de’it to’o kalan ka aban presiza iha preparasaun di’ak no prosesamentu atu fó valor ba produtu.”

 

Jornalista/Estajiada    : Natalia/Melania

Editor                         : Ana Maria