(Díli) Fomento II – iha Loron Tersa feira 7/01/2025, Ekipa Sekretariu Estadu Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU) Germano Santa Dias Brites ho ekipa hala’o despezu administrativa ba komunidade Fomentu II hamutuk Uma-Kain 288. Relasiona ho asuntu ne’e komunidade Fomento II Hasoru direita Sosiedade Sivil HAK, Luta Hamutuk no Rede Ba Rai hodi hato’o sira nia preukupasaun ho Aktu Governu Da-sia liu-husi SEATOU.
Tuir Komunidade Afeitadu Raimundo Monteiro hateten, sira hasoru Sosiedade sivil hanesan Luta Hamutuk, Rede ba Rai no HAK no sira komunidade sira mos husu governu sira atu responsabiliza ba situasaun sira ne’ebe komunidade sira hasoru.
“Kuandu Estadu Timor-Leste lakoi atu responde ba Iha situasaun ida ne’e, komunidade sira sei la ba foho, no hakarak mantein iha ne’e to’o hetan sulusaun ” dehan Komunidade Afeitadu Raimundo Monteiro ba Jornalista media Mudansa iha Fomentu II (08/01/2025).
Nune’e nia argumenta,hanesan komunidade prontu servisu kolabora ho sosiedade sivil sira atu bele lori prosesu ida ba tuir dalan legal tamba la simu ho aktu Governu Da-Sia Liu-husi ekipa Konjunta Sekretariu Estadu Asuntu Toponomia no Organizasaun Urbana (SEATOU) Germano Santa Dias Brites.
“ Ami Komunidade sira prontu atu servisu hamutuk ho Sosiedade sivil, para atu prosesa ba iha tribunal tamba komunidade barak mak la-simu aktu governu Timor-Leste nian, liuhusi SEATOU ” Nia lamenta.
Iha Sorin seluk Direitor Luta Hamutuk José Alves da Costa deklara, komunidade Afetadu Fomento II, komposto husi labarik, ferik, katuas no bebe inklui mos joven sira hakat mai iha sira nia edifisiu hodi hato’o preukupasaun sira ne’ebe mak sira hasoru liu-husi aktu Sekretariu Estadu Asuntu Toponomia no Organizasaun Urbana (SEATOU) Germano Santa Dias Brites.
” Horiseik komunidade Afetadu Sira ne’ebe iha Aldeia Fumentu II Hamutuk nain 50 resin mai iha ne’e, Entaun sira rasik mak ho inisiativa mai hasoru ami grupu Sosiedade sivil sira atu hato’o sira nia lamentasaun Sira hotu. Kuase maioria lamenta tebes ho atuasaun ne’ebe Sekretariu Estadu Asuntu Toponomia Organizasaun Urbana (SEATOU) Halo ba sira. Tamba Ne’e Laos nia tempu atu halo eviksaun Tamba baseia ba enkontro iha fulan maiu 2024 ne’e SEATOU rasik ho ninia ekipa rasik halo sorumutu ho ukupante Sira ou familia Uma kain Sira iha ponte okos ne’eba esplika katak Fatin ne’ebe Mak sira Hela nee Fatin ne’ebe risku Tamba iha mota ninin ” Deklara Diretor Luta Hamutuk.
Nia reforsa, SEATOU rasik husu ba Komunidade sira tenki husik ona fatin refere maibe komunidade labele sai lai tamba ekipa tekniku sira sei halo verifikasaun ka foti dadus hafoin iha notifikasaun ikus Mak komunidade sira bele husik hela fatin, no bainhira notifikasaun seidauk to’o entaun lalika sai lai Ida ne’e SEATOU rasik mak halo promesa ba Ita Nia komunidade Afetadu Sira, Tamba Ida ne’e Mak komunidade sira la dun satisfas ho SEATOU nia aktu ne’e ” Nia haktuir
Nia salienta, Tamba iha Lei ba Rai artigu 13/2017 rejime jurídiku kona-ba definisaun direitu propriedade kona-ba bein imovel, determina tiha nesesidade atu halo regulamentasaun ba Komisaun Rai no Propriedadeno Lei numeru 8/2017 no mos sira, komisaun internasional sira mos koalia katak se bainhira Ita atu halo eviksaun ka muda sidadaun ruma husi Fatin ida ba fatin seluk tenki prepara uluk lai kondisaun Tamba Ida ne’e kestaun dignidade umana.
“SEATOU utiliza nia poder hanesan ameasadu boot Ida ba nia povu Sira, Tamba SEATOU laiha poder atu halo eviksaun, SEATOU iha deit atu dezeñu no planeamentu atu halo fatin sai furak tamba eviksaun ne’e tribunal nia kompetensia no atu hatene Kona ba Rai ne’e propriedade Estadu nian ka ou Rai ne’e propriedade privadu nee no Ministeriu Terras propriedade ho Ministeriu Justisa mak hatene Ida ne’e, Nia hakotu
Jornalista : Zemidonio Martins
Editor :Sandi Bello