JSU Kontra Desizaun Governu Muda Bolsa Hakbi’it” Bá Parsial

banner 120x600

(Dilí) Mudansa– Instituto Joao Saldanha (JSU) hala’o komúnikadu emprensa kontra desisaun Governu muda Bolsa hakbi’it ba parsial.

Porta-vóz Julito Orlando Bolseiru Instituto Joao Saldanha, hateten, Edukasaun nu’udar direitu báziku bá Timoroan hotu hodi bele asesu hahú husi Pre-primária to’o ensinu Superiór ne’ebe estipúla iha Lei inan Konstituisaun-RDTL (Artigu 59°).

Iha artigu 16° kona-bá Universálidade no Iguálidade, hateten katak, “Sidadaun hotu-hotu hanesan iha Lei nia oin, no mós iha direitu no obrigasaun hanesan” no labele halo diskriminasaun ba ema ida tanbá nia kulit, nia rasa, nia estadu sivíl, nia seksu, orijen étniku, nia lian, pozisaun sosiál eh ekonómiku, hanoin Polítiku ka ideolojia, relijiaun, instrusaun eh nia kondisaun fizika no mentál, nia deklara bá Jornálista iha Jardim 5 de maio 03/07/2024.

Nune’e mós nia haktuir, edukasaun nu’udar setór ida mais importante hodi produz rekursu umanu ne’ebé sai hanesan rikusoin Timor-Leste nian hodi garante sustentabílidade iha ámbitu prosesu kontrusaun Estadu.

Estadu kria polítika públika oi-oin hodi hakbi’it Timoroan sira hotu atu asesu bá Edukasaun, hodi nune’e sidadaun hotu tenki matenek iha nia rain rasik hodi kontribui, tanbá ne’e, liu hosi baze dekretu lei nú 13/2020, 15 de abril, kona-bá regulamentu FDCH no Diploma Ministeriál no° 9/202 1, 10 de março, VIII Governu Konstituisionál, nia lamenta.” Nia sublina.

Nia akrsenta, oferese bolsa ho tipu integrál ka hakbi’it bá estudante sira ne’ebé kategória inan-aman la iha kbi’it ho objetivu hosi bolsa ne’e atu tulun kbi’it la’ek nia-oan sira hodi bele asesu bá ensinu superiór iha rai laran, tanbá tuir dadus ne’ebé Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Humanu (FDCH) fó sai iha loron 30 fulan abril tinan 2024 katak, Estudante sira ne’ebé asesu bá bolsa hakbi’it.

“Dadaun ne’e Eskola iha ensinu Superiór públiku tantu privadu hamutuk sanulu-resin-neen (16) ho totál estudante 3.030 ho bolsa integrál ka hakbi’it, tulun tebes ami kbi’ it la’ek nia oan sira hodi bele asesu bá ensinu superiór, hanesan ita hatene estudu iha kapitál hanesan Dili, la’os de’it selu eskola, maibé mós presiza sosa ai-han, selu kós, selu bemo, sosa livru, pulsa internet, print, foto-kópia no nesesidade sira seluk ne’ebé bele fasilita estudu estudante kbi’it la’ek nian ho di’ak bazeia bá kontratu tinan-lima nian,”Julito Orlando lamenta

Nia haktuir infélizmente ho polítika IX-Governu nian ne’ebé lidera hosi primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão liu hosi nia Ministériu relevante no Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Humanu (FDCH) ho baze diploma ministeriál no.11/2024 loron 7 fulan fevereiru ne’ebé deside iha Konsellu Ministru, ne’ebé halo mudansa bolsa hakbi’it bá fali bolsa parsiál.

Desizaun ida ne’e tuir ami injustu teb-tebes no sei la tulun ami kbi’it la’ek nia oan sira atu bele asesu bá Ensinu Superiór iha Timor-Leste, tanbà ne’e muda bolsa hakbi’it bá fali bolsa parsiál la’os deit difikulta estudante hosi ami kbi’it la’ek nia oan sira atu aprende ho di’ak,maibé iha konsekúensia seluk mak lori ami kbi’it la’ek nia oan sira hotu tama bá rai-ku’ ak ho nune’ e, ami estudante bolsa hakbi’it iha Timor laran tomak totálmente la konkorda no sei la asina ba karta kontratu foun bolsa hakbi’ it muda bá bolsa parsiál ne’ebé FDCH atribui ona bá kada Universidade ho data ne’ebé determinadu,”Nia hateten.

Nia hatutan, desizaun refere nia kuensekuénsia maka dadaun ne’e estudante bolsa hakbi’it enfrenta problema maka laiha finansianmentu atu selu alojamentu, transporte, print, fotokópia, ai-han no nesesidade báziku sira seluk, no efeitu seluk maka hanesan estudante bólseiru/a hamutuk rihun ida resin abandona ona nia estudu tanbá kestaun laiha kapasidade finanseiru ne’ebé bele tulun.

Ho kondisaun hirak ne’e hotu maka, ami nu’udar povu kbi’it la’ek nia oan hanesan benefisiariu senti lakon ona esperansa bá kontinua ami nia estudu iha banku Universidade, mudansa kontratu ne’ebé la afavór bá ami bólseiru/a kbi’it la’ek, ho baze nesesidade hirak ne’e hotu mak ami estudante bolsa hakbi’it hakarak ezije ami nia direitu nu’udar benefísiariu liu hosi komúnikadu imprensa ida ne’e, atu nune’e Konsellu Ministru halo rekursu ba dezisaun injustu ne’ebé manifesta iha diploma Ministeriál, no. 11/2024 de 7 fulan fevereiru, ne’ebé fó impaktu negativu direta bá benefisiariu sira nia prosesu aprendisazen,” Porta-Voz hakotu.

Nia haktuir, hakbi’it Timor-Leste sei reziste nafatin kontra dezisaun injustu no alerta mós bá maluk bólseiru sira ne’ebé hamahan an iha Organisasaun Bolseiru Hakbi’it Timor-leste (OBHTL) atu hamri’ik metin nafatin iha pozisaun hodi kontra, hakotu.

Jornálista : Zemidonio Castro Ximenes

Editóra:Delfina Borges

banner 325x300