Saúde  

T-L Rejista Kazu Virus HIV Ho Número 2.400,Lakon Vida Ho Total 400

(Aileu)-Maumeta- Institutu Nasional de Combate ao HIV-SIDA, Institutu Públiku (sigla-INCSIDA, I.P), liuhosi Presidente INCSIDA, I.P, Daniel Marçal, informa Timor-Leste hahu husi tinan 2013 to’o tinan Jullu 2025 rejista ema positivu hamutuk 2.400 maka hetan ona virus Human Immunodeficiency Virus-Acquired Immunodeficiency Syndrome (sigla-HIV-SIDA), no ema lakon vida ho total 400 resin maioria husi joven.

“tuir dadus ne’ebé maka Ministeriu Saúde rejista,dadus komulativu hahú husi tinan 2013 to’o 2025 jullu, ema ne’ebé kona HIV hamutuk 2.400, husi totalidade ne’e mate kuaze 400 resin, restu halo hela tratamentu, maibé ita sei-dauk deskobre hotu tamba komunidade balun moe hasai ra’an” Dehan Presidente Daniel Marçal, iha suku Maumeta Postu Administrativu Remexio Munisípiu Aileu foin lalais ne’e

Nia dehan, Timor-Leste ohin loron rejista kazu virus HIV sae maka’as no ida ne’e mak la halo prevensaun, problema transmisaun virus HIV sei aumenta ba bebeik

“La imajina Timor-Leste atu sai oinsá? se ita ida-idak la kuidadu a’an no halo tratamentu ba problema transmisaun virus HIV-SIDA, Timor-Leste sei sai risku bo’ot tamba ai-moruk la iha hodi halo kurativu maibe tenki iha prevensaun” nia akresenta.

Tuir dadus, kazu pozitivu virus HIV barak liu mai husi munisípiu besik iha area fronteira hanesan Munisipiu Bobonaru, Kovalima, Oekusi (RAEOA), inklui Munisipiu Ermera, no Baukau.

“Kazu HIV sa’e maka’as transmite husi sexu  livre ka sexu ne’ebé la iha protesaun, tamba ne’e ita ko’alia kona ba relasaun seksual difisil mai ita atu hapara tamba ida ne’e ema nia direitu, ita bele fahe deit informasaun nune’e bele motiva sira hodi prevene a’an husu moras sira ne’e” Prezidente institutu tenik.

Nia akresenta, mekanizmu atu kombate Problema transmisaun virus HIV maka  halo sensibilizasaun informasaun kada munisípiu, postu, suku inklui mós to’o aldeia remotas sira tanba la iha ai-moruk atu kura.

“Ita ko’alia de’it atu hasa’e ema-nia konsiénsia hodi muda hahalok, durante ne’e ami halo ona sensibilizasaun, iha munisípiu sira hotu falta postu 56 no suku 197 seidauk halo sosializasaun, komunidade barak komprende ona,” nia katak.

Entretantu Prezidente Institutu Nasional de Combate ao HIV-SIDA, I.P (sigla-INCSIDA), hato’o mos mensajen ba públiku katak tenke kuidadu-an husi hahalok risku sira ka husi sexu  livre ka sexu ne’ebé la iha protesaun, tanba bele hadaet lalais moras HIV.

“Husu ba ita-nia komunidade hotu atu kuidadu ho transmisaun HIV ne’e, tanba ita laiha ai-moruk atu kura, nune’e atu labele daet moras HIV-SIDA, ema idaidak tenke kontrola-an,” nia hakotu.

Jornalista       :Francisco Pereira

Editor               :Sandi Bello