Saúde  

TL Rezista Kazu HIV&SIDA Hamate Ema Hamutuk 411

(Díli), UNPAZ – Institutu Nasional de Combate ao HIV-SIDA, Institutu Públiku (sigla-INCSIDA, I.P), liuhosi Presidente INCSIDA, I.P, Daniel Marçal, informa katak kazu HIV/SIDA iha Timor-Leste kontinua apresenta tendénsia aumenta, ho total ema na’in 2,400 ne’ebé rezista no ema na’in 411 ne’ebé mate hahú husi fulan juñu tinan 2025.

Tuir Presidente INCSIDA, I.P, Daniel Marçal hatete, kazu virus HIV&SIDA iha Timor-Leste kontinua sai hanesan preokupasaun saúde públiku, no regista hamutuk ema na’in 2,400 mak moris ho virus HIV, no ema na’in 411 mak mate ona tanba virus HIV&SIDA.

“Dadus hirak ne’e hatudu katak, maske esforsu prevensaun no tratamentu kontinua halo, propagasaun virus sei akontese iha komunidade, tanba ita nia Joven sira la iha konsiensia, no sira aproveita atividade seksual sai hanesan oportunidade”, dehan Presidente INCSIDA, I.P, Daniel Marçal, iha salau Jose Casimiro UNPAZ, 14/04/2026.

Presidente INCSIDA, I.P, reafirma katak presiza aumenta edukasaun no sensibilizasaun liu-liu ba joven sira atu prevene transmisaun virus HIV iha futuru.

Iha sorin seluk Estudante husi Universidade da Paz Orasia T. Britis hatete, formasaun kona-ba transmisaun virus HIV fó oportunidade boot atu komprende risku no forma transmisaun virus ne’e, no importante atu espalla informasaun ba populasaun sira ne’ebé seidauk iha asesu ba edukasaun saúde.

“Ami agradese tebes tanba bele hetan formasaun kona-ba HIV/SIDA, tanba moras ida ne’e risku tebes ba ita nu’udar ema iha Timor-Leste. Agora ami haree katak nasaun ne’e mós hasoru kazu barak, ne’e halo ami orgullu atu aprende no fahe informasaun ba komunidade atu hamenus propagasaun,” dehan estudante ne’e.

Nia esplika katak HIV mak virus ida ne’ebé ataka sistema imunidade no bele transmita liuhosi relasaun seksual la seguru, uza seringa kontaminadu, no transfuzaun raan ne’ebé la kontroladu.

Atu apela mós ba jovén sira evita relasaun seksual arbiru no uza métodu prevensaun hanesan fidelidade ba parseiru ida deit no kuidadu hasoru kontaminasaun sasan sira.

Nia mós hatutan, estudante husi fakuldade saúde públiku hakarak partilla infgormasaun no halo sensibilizasaun iha komunidade atu ajuda Institutu Nasional de Combate ao HIV-SIDA (INCSIDA, I.P) hodi hamenus taxa infezaun no proteje saúde populasaun iha futuru.

Iha okiziaun ida ne’e mós Vice-Reitora Estudantil husi Universidade da Paz, Felizbela Amaral Orleans de Oliveira, hato’o apresiasaun ba programa husi INCSIDA, I.P tanba kolaborasaun di’ak ho programa Mestradu Saúde Públika iha universidade refere. Atividade sensibilizasaun ne’e importante tebes ba estudante sira, liu-liu jovén sira ne’ebé konsidera hanesan ajente mudansa iha sosiedade.

“Ami agradese tebes ba programa husi INCSIDA tanba kolabora di’ak ho departamentu saúde públika. Sensibilizasaun ne’e importante tebes ba estudante sira, tanba ita hotu hatene jovén sira maka autor ba buat hotu. Tanba ne’e ami husu ba sira atu proteje sira nia-an husi moras HIV/SIDA, tanba agora kazu sae makas iha ita-nia nasaun,” dehan Felizbela.

Vice-Reitora Estudantil mós rekomenda ba INCSIDA katak iha tempu oin mai kontinua halo sensibilizasaun ba estudante sira hotu iha universidade, tanba UNPAZ iha fakuldade walu (8), maibé ohin loron atividade ne’e fó deit ba estudante sira iha área saúde públika.

Fator balu hanesan falta konsiensia, la halo teste raan regularmente, no asesu limitadu ba informasaun saúde reprodutiva kontribui ba aumentu kazu, presiza iha kolaborasaun di’ak entre governu, organizasaun sira no sosiedade atu hasa’e nivel edukasaun no prevensaun.

 

Jornalista               :Ana Maria da Silva

Editor                      : Francisco Pereira