(Díli), Beduku – 15 Abril 2026– Komunidade husi suku Beduku preokupa ho atividade konstrusaun ne’ebé halo husi kompañia ha’at (4), ne’ebé la’ós deit lori barullu no rai uut, maibé mós ameasa saúde, seguransa no estabilidade ambientál iha moris loron-loron.
Tuir abitante husi suco Beduku, Balzartar Soares, esplika katak, enfrenta mudansa boot iha moris loron-loron tanba atividade konstrusaun, fó implika ba dalan sai uut, kareta pesada liu-ba mai no barullu kontinua halo ambiente la konfortável. Situasaun ne’e afeta ba saúde família sira, limita labarik sira atu halimar, no aumenta risku rai halai no inundasaun ba uma sira besik dalan. Komunidade sente katak sira nia direitu atu moris iha ambiente ne’ebé di’ak seidauk hetan atensaun sufisiente.
“Agora ami moris iha situasaun ne’ebé la seguru, barullu no rai fuuk loro-loron halo ami la hakmatek, no ami mós preokupa tanba bele afeta ba ami-nia saúde no labarik sira, ami hakarak kompañia no governu rona ami nia lian no buka solusaun lalais,” dehan Balzartar Soares, iha nia hela fatin Beduku, foin lalais ne’e.
Abitante ne’e mós hatutan tan katak, hodi responde ba problema hirak ne’e, komunidade sira husu kompañia sira atu halo asaun simples hanesan rega estrada ho bee atu hamenus rai fuuk.
“Ami dala barak hatete ona, maibé seidauk iha solusaun klaru, ami hakarak kompañia no governu rona ami nia lian,” nia dehan.
Entertantu Iha tempu hanesan, Ministériu Ambiente liu husi Diretór Jerál Ambiente, Domingos Mosquita afirma katak atividade konstrusaun sira sei iha kontrolu rigorozu, fiskalizasaun sei kontinua atu asegura katak projetu infraestrutura la halo estragus ba ambiente no saúde públiku.
Diretór Jerál Ambiente hateten, kolaborasaun entre Ministériu Ambiente no Ministériu Petróliu no Rekursus Minerais importante atu garante dezenvolvimentu ne’ebé sustentável.
Diretór Jerál Ambiente, Domingos Mosquita, foto Caryn Camões
“Maske atividade hirak ne’e importante ba dezenvolvimentu, kompañia sira tenke tuir lei no hetan lisensa ambiental molok halo operasaun,” nia hatete.
Ministériu Ambiente mós reafirma katak sidadaun hotu iha direitu atu moris iha ambiente ne’ebé saudável. Tanba ne’e, governu iha obrigasaun atu asegura balansu entre kresimentu ekonomia no proteksaun natureza.
Enkuantu tuir Konstituisaun RDTL Artigu 61 ne’ebé koalia kona-ba Meiu-ambiente, iha aliña dahuluk hatete, Ema hotu-hotu iha direitu atu moris iha ambiente ema moris nian ne’ebé moos, habelun-di’ak hó natureza, no iha obrigasaun atu proteje no halo di’ak ba jerasaun. Aliende ne’e mós iha aliña da-ruak katak, Estadu rekoñese iha nesesidade atu tau matan didi’ak no fó valór ba ita-nia rain nia riku-soin.
Relasiona ho preokupasaun komunidade nia ekipa jornalista Média Mudansa tenta atu halo entrevista ho kompañia Caltech Construction ne’ebé halo prozetu iha área Beduku nia maibé kompañia Caltech Construction la iha resposta.
Enquantu, komunidade Beduku sei hein atu haree asaun konkretu husi autoridade no kompañia sira, ba sira, dezenvolvimentu la’os deit kona-ba estrada no projetu foun, maibé mós kona-ba garantia katak moris ema la sai vítima husi mudansa ne’ebé la kontroladu.
Jornalista/ estajiada : Caryn Camões
Editor : Francisco Pereira
















