Timor-Leste Hametin Ligasaun ho Sosiedade Sivil iha Ázia liuhosi Aprendizajen no Kooperasaun

(Díli), Balide, 16/09/2026 – Parseiru internasionál no Governu Konstitusionál kontinua apoia organizasaun sosiedade sivíl iha Timor-Leste, inklui liu-husi apoiu finanseiru ba programa no atividade sira ne’ebé fó oportunidade ba sosiedade sivíl atu hametin kapasidade no aumenta partisipasaun iha nivel nasional no internasionál.

Apoiu husi parseiru internasionál no Governu Konstitusionál ba organizasaun sosiedade sivíl iha Timor-Leste kontinua fó oportunidade ba organizasaun sira atu hametin kapasidade no aumenta partisipasaun iha nivel nasional no internasionál.

Esforsu sira ne’e inklui mós inisiativa atu reativa Fórum Sosiedade Sivíl CPLP no fasilita partisipasaun organizasaun sosiedade sivíl Timor-Leste iha eventu rejionál sira iha Ázia.

Diretór Ezekutivu Gabinete Apoiu Sosiedade Sivíl, José da Costa Freitas, hatete katak workshop ne’e fó oportunidade ba partisipante sira atu fahe esperiénsia no aprende husi movimentu sosiedade sivíl iha nasaun hanesan Filipina, Malezia no Tailándia.

“Atividade ida ne’e fó oportunidade ba partisipante sira atu fahe esperiénsia no aprende hosi movimentu sosiedade sivíl iha nasaun Ázia, inklui Filipina, Malezia no Tailándia,”hatete Diretór Ezekutivu Gabinete Apoiu Sosiedade Sivíl, José da Costa Freitas iha salaun es kola UCT balide 16/09/2026.

Workshop ne’e mós konvida reprezentante sosiedade sivíl hosi Malezia ne’ebé iha esperiénsia akompaña movimentu sira iha Asian People Forum no Civil Society Conference. Partisipante sira fahe esperiénsia kona-ba oinsá organizasaun sosiedade sivíl bele aumenta partisipasaun no kontribuisaun iha eventu rejionál.

Nia subliña katak oportunidade sira ne’e importante ba Timor-Leste tanba nasaun ne’e sei kontinua aprende no prepara-an ba dezafiu no oportunidade iha futuru, inklui liu-husi partisipasaun ativu iha atividade sosiedade sivíl iha rejiaun.

“Organizasaun sosiedade sivíl presiza prepara-an, aprende husi esperiénsia ema seluk no kontinua hametin kapasidade interna.” nia hatutan

Iha fatin hanesan, Diretór Ezekutivu Fongtil, Inocencio de Jesus Xavier, hatete katak parseria entre governu no sosiedade sivíl importante tebes atu asegura partisipasaun Timor-Leste iha ASEAN, liu-liu agora Timor-Leste sai ona membru plenu organizasaun rejionál ne’e.

“Sociedade sivíl konsidera katak parseria ho governu importante tebes atu asegura partisipasaun Timor-Leste iha ASEAN.” nia hatete.

Nia hatutan katak ho governu foun no programa governasaun foun, presiza iha diálogu no koordenasaun ne’ebé diak entre governu, organizasaun sosiedade sivíl, komunidade no parte interesadu sira seluk.

Servisu sosiedade sivíl kona-ba ASEAN la’ós buat foun desde tinan 2005, organizasaun sosiedade sivíl Timor-Leste envolve ona iha prosesu no atividade kona-ba ASEAN, inklui partisipasaun iha ASEAN People’s Forum, ne’ebé sai hanesan plataforma importante ba sosiedade sivíl iha nivel rejionál.

Ho Timor-Leste sai membru plenu ASEAN, sosiedade sivíl konsidera katak agora presiza aumenta sensibilizasaun públika kona-ba ASEAN no nia benefísiu ba povu.

Sosiedade sivíl subliña katak informasaun kona-ba ASEAN la bele limita de’it iha instituisaun estatais, maibé tenke to’o mós ba komunidade sira, inklui sira ne’ebé hela iha área remota, ema ho defisiénsia, joven sira no lideransa komunitária.

Atividade sensibilizasaun ne’e envolve organizasaun não governamentál no membru sosiedade sivíl iha munisípiu sira, ho objetivu atu fahe informasaun kona-ba oportunidade no impaktu ASEAN ba moris loro-loron.

Assuntu sira ne’ebé konsidera importante inklui seguransa, ekonomia, konektividade, dezenvolvimentu institusional no direitus umanus.

Lider komunitáriu konsidera importante iha prosesu ida ne’e tanba sira bele sai ponte entre instituisaun sira no komunidade.

Joven sira mós sai grupu importante, liu-liu iha área remota, tanba sira presiza asesu ba informasaun kona-ba oportunidade edukasaun, ekonomia, konektividade no dezenvolvimentu ne’ebé bele mai liu-husi partisipasaun Timor-Leste iha ASEAN.

Sociedade sivíl mós subliña katak direitus umanus tenke sai parte importante iha diskusaun kona-ba ASEAN.

Maski ASEAN iha pilár sira hanesan ekonomia, seguransa no konektividade, direitus umanus konsidera hanesan elementu ne’ebé la bele haluha.

Sociedade sivíl hatete katak Timor-Leste presiza kontinua haree no kompara situasaun direitus umanus iha nivel nasional, rejionál no global.

Iha konteksu nasional, liberdade imprensa no liberdade espresaun sai entre assuntu sira ne’ebé sociedade sivíl kontinua monitoriza.

Sociedade sivíl mós hatudu preocupasaun kona-ba proposta ka esforsu atu kriminaliza injúria no difamasaun, ne’ebé, tuir sira, bele iha impaktu ba liberdade espresaun no servisu mídia.

Aleinde direitus umanus, saúde, bem-estar sosial no uza orsamentu Estadu mós konsidera hanesan dezafiu importante ba governu atu rezolve.

Sociedade sivíl konsidera katak partisipasaun Timor-Leste iha ASEAN tenke lori benefísiu diretamente ba povu. Tanba ne’e, koñesimentu kona-ba ASEAN presiza fahe ba komunidade hotu.

Partidu polítiku sira, liu-liu sira ne’ebé reprezenta iha Parlamentu no Governu, mós iha papel importante iha formulasaun polítika no relasaun internasionál.

“Koñesimentu kona-ba ASEAN la bele limita de’it ba governu instituisaun públika, Parlamentu, partidu polítiku, sociedade sivíl, ONG, setor privadu no komunidade hotu-hotu iha papel atu kontribui ba prosesu integrasaun rejional.” nia afirma

Preparasaun ida ne’e konsidera importante tanba lider polítiku sira bele asume pozisaun importante iha futuru, inklui iha governu ka área relasaun internasionál.

Ba oin, sosiedade sivíl sei kontinua fó kontribuisaun liu-husi advokasia, formasaun, sensibilizasaun no fahe koñesimentu kona-ba ASEAN.

Área sira hanesan direitus umanus, dezenvolvimentu institusional, konektividade no agenda ASEAN ba tinan sira tuir mai sei kontinua sai parte husi diskusaun.

Sociedade sivíl mós konsidera importante atu oportunidade sira ne’ebé ASEAN oferese bele asesível ba komunidade hotu, la’ós de’it ba ema sira iha área urbana.

Ho Timor-Leste tama ona iha ASEAN hanesan membru plenu, sociedade sivíl haree momentu ne’e hanesan oportunidade atu hametin kooperasaun entre governu no povu no garante katak prosesu integrasaun rejionál bele lori benefísiu ne’ebé inkluzivu ba sidadaun sira.

“Oportunidade ne’ebé mai tenke aproveita hodi aprende bainhira ita aprende barak no envolve-an iha kontestu oioin, ita bele lori esperiénsia sira ne’e ba futuru.” nia hakotu

 

         Ekipa: Media Mudansa