MJDAK no SEAC Salvaguarda Tais hanesan Patrimóniu Kulturál Timor-Leste

(Dili),  Licedere 29/05/2026- Iha enkontru ne’e Diretór Nasionál Patrimóniu Kulturálno Sekretaria Estadu ba Arte no Kultura (SEAC), Gil Paulino de Oliveira, hateten katak Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK) kontinua reforsa polítika salvaguarda ba patrimóniu kulturál, liuliu prosesu soru tais, iha Timor-Leste.

Iha ninia intervensaun iha Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura, nia esplika katak planu asaun anuál 2026 fó prioridade ba programa Kultura no Patrimóniu, ne’ebé envolve sub-programa ha’at atu dezenvolve arte no kultura tradisionál.

“Polítika atu salvaguarda, proteje, prezerva no promove patrimóniu kulturál ne’e sai responsabilidade MJDAK no SEAC hamutuk ho komunidade no eransa-na’in sira,” dehan Gil Paulino de Oliveira iha largo licedere 29/05/2026.

Nia hateten katak Governu Timor-Leste bazeia servisu patrimóniu kulturál ba Dekretu-Lei númeru 15/2023 kona-ba Rejime Jurídiku Patrimóniu Kulturál no Dekretu-Lei númeru 18/2023 kona-ba klasifikasaun, identifikasaun, esportasaun no importasaun bens kulturál.

Segundo nia, lei sira-ne’e fó kompeténsia ba Estadu atu halo salvaguarda patrimóniu kulturál material no imaterial iha territóriu Timor-Leste.

“Bens kulturál sira-ne’e ninia na’in mak komunidade, maibé kontrolu husi estadu liuhusi MJDAK no SEAC,” nia afirma.

Gil Paulino de Oliveira mós destaca katak Timor-Leste ratifika ona konvensaun tolu UNESCO, hanesan Konvensaun UNESCO 1972, 2003 no 2005, atu reforsa proteksaun patrimóniu kulturál nasionál no patrimóniu kulturál imaterial.

Nia esplika katak Konvensaun UNESCO 2005 sai baze importante ba prosesu rejistu “tais” iha nivel internasionál.

“Através husi Konvensaun UNESCO 2005 ne’e mak Timor-Leste hahú lori tais ba prosesu rejistu internasionál to’o hetan rekoñesimentu katak tais faz parte eransa kulturál Timor-Leste nian,” dehan nia.

SEAC identifika katak prosesu “soru tais” iha tempu balu komesa menus tanba joven barak seidauk kontinua tradisaun ne’e. Tanba ne’e, Governu implementa polítika “salvaguarda urjente” atu garante tradisaun tais bele kontinua husi jerasaun ba jerasaun.

Atualmente, liuhusi asosiasaun Rede Soru-Na’in Timor-Leste, estabelese ona grupu soru-na’in iha munisípiu 13 no envolve besik ema 6.000, inklui juventude feto no mane sira.

“Agora ita haree katak jovem sira komesa foti parte iha prosesu soru tais hamutuk ho inan soru-na’in sira,” hateten Gil Paulino de Oliveira.

Iha parte seluk, nia refere katak MJDAK no SEAC kontinua halo formasaun anual ba juventude sira iha área arte no kultura hanesan artesanatu, eskultura, serámika, homan no soru tais.

Kona-ba prosesu nomeasaun tais hanesan Patrimóniu Kulturál Umanidade, SEAC hamutuk ho Komité Patrimóniu Kulturál Imaterial involve instituisaun relevante hanesan Ministériu Komérsiu no Indústria, Fundasaun Alola, Timor 8 no organizasaun sosiedade sivíl sira atu prepara dokumentasaun tuir kritériu UNESCO.

Gil Paulino de Oliveira dehan katak, maski Indonézia liuliu iha área NTT mós prodús tais, Timor-Leste mak konsege lidera prosesu rekoñesimentu internasionál ba tais Timor nian.

“Nia diferensa iha motivu tais sira, tais Timor-Leste iha identidade no valor kulturál rasik,” nia afirma.

Nia aumenta tan katak Konsellu Ministru aprova ona rezolusaun ida iha 14 Dezembru tinan kotuk atu promove uza tais iha uniforme servisu governu no atividade ofisiál sira.

“Iha segunda-feira, hotu-hotu tenke uza uniforme ho tasi-fatin tais hanesan forma ida atu valoriza ita-nia heransa kulturál,” conclui nia.

 

Jornalista              : Ana Maria da Silva

Editor                   : Ana Maria da Silva