Díli, Timor Plaza 17 abril 2026 – Relatóriu foun husi Banku Mundiál hatudu katak setór privadu iha Timor-Leste hahú hatudu sinais positivu ba kresimentu ekonomia. Maibé, atu asegura sustentabilidade iha tempu naruk, governu presiza halo reforma urjente iha área estrutura ekonomia no ambiente negósiu.
Relatóriu ne’ebé foin halo lansamentu husi Banku Mundial iha Ministério dos Negocios Estrangeiros, revela katak setór privadu hahú sai hanesan forsa importante iha movimentu ekonomia nasional. Empreza ki’ik no média (PME) sira agora kontribui maka’as iha kriasaun empregu no hasa’e rendimentu populasaun nian, sinal ida katak ekonomia la depende de’it ba mina-rai hanesan antes.
Tuir Banku Mundiál, liuhusi ekonomista Amiba Coulibaly, esplika katak Timor-Leste agora tama iha kapitulu foun iha ninia dezenvolvimentu ekonómiku, reseita husi mina-rai, ne’ebé durante tinan barak suporta kresimentu nasaun nian, agora besik remata, nune’e presiza buka baze foun ne’ebé sustentável.
“Iha futuru, ekonomia tenke depende liu ba empreza produtivu, esportasaun no forsa traballu ne’ebé kualifikadu,” dehan ekonomista Amiba Coulibaly iha salaun Bioskop Timor Plaza 17/04/2026.
Dados hatudu katak iha 2025, kresimentu PIB naun-petrolíferu to’o 4.5 porsentu taxa aas liu dezde 2014 ho suporta husi estabilidade politika no investimentu infraestrutura.
“Maske nune’e, dezafiu nafatin evidente. Kriasaun empregu no produtividade sei fraku, no ekonomia depende maka’as ba despeza governu ne’ebé finansia husi Fundu Petrolíferu. Projesaun mós alerta katak se la iha fonte reseita foun, fundu ne’e bele hamenus to’o remata iha tinan 2037”, Dehan Amiba.
Nia mos hatutan projetu estratéjiku hanesan Tasi Mane kontinua sai prioridade nasional, maibé benefísiu fiskál sei la sente iha tempu badak, tanba produsaun gas natural likifikadu sei posivel hahú de’it entre 2032 no 2035.
“Iha nivel internasionál, Timor-Leste hetan oportunidade importante liu tanba integrasaun ba ASEAN iha 2025 no World Trade Organization iha 2024. Plataforma hirak ne’e bele ajuda diversifika ekonomia no aumenta kompetitividade nasaun nian”. nia informa
Iha sorin doméstiku, atividade setór privadu mos hatudu dezenvolvimentu positivu. Entre 2021 to’o 2024, empregu iha setór naun-petrolíferu aumenta liu husi rihun 14, no koleksaun impostu doméstiku iha 2025 mos supera espetativa.
“Maibé, estrutura ekonomia nafatin iha limitasaun. Importasaun domina ekonomia, ho valor to’o US$960 millaun iha 2025, enkuantu esportasaun naun-petrolíferu de’it US$41 millaun. Kafe domina besik 90 porsentu eksportasaun, ne’ebé hatudu katak diversifikasaun sei limitadu tebes”. nia akresenta
Iha merkadu traballu, partisipasaun forsa traballu sei ki’ik, no barak husi joven sira la iha servisu ka formasaun. Saláriu reál mos seidauk rekupera, reflektu produtividade ne’ebé limitadu.
Iha perspetiva sosiedade sivil, Celestino Gusmão Pereira, peskizadór husi La’o Hamutuk, hateten katak atu asegura futuru ne’ebé di’ak, nasaun tenke enfrenta dezafiu estruktural sira hanesan pobreza, desigualdade no dependénsia ba importasaun.
Nia subliña katak transformasaun ekonomia mak dalan prinsipal atu muda situasaun atual, liuhusi investimentu iha setór produtivu hanesan agrikultura, peskas, turizmu komunitáriu no PME sira.
“Ita iha potensial boot, maibé seidauk utiliza ho máximu,” nia dehan.
Nia mós enfatiza importánsia edukasaun no formasaun profisionál atu hasa’e abilidade forsa traballu no produtividade.
“husu atu governu no povu servisu hamutuk hodi buka solusaun ba problema hanesan falta seguransa ai-han no dependénsia maka’as ba importasaun”. Sosiedade sivíl hakotu
Iha ikus, relatóriu husi Banku Mundiál no analiza husi espesialista sira konkorda katak maski iha progresu, Timor-Leste presiza reforma urjente atu kria ekonomia ida ne’ebé forte, diversifikadu no sustentável ba gerasaun sira iha futuru.
Jornalista : Ana Maria da Silva
Editor : Francisco Pereira
