Saúde  

MAPPF Halo Vasina Ba Asu Hodi Prevene Vírus Raiva Ne’ebé Akontese Iha TL

(Díli) Motael– Ministru Agrikultura Pekuaria Peskas no Floresta Liu husi Diresaun Nasionál Veternaria kontinua halo  Vasinasauun ba Asu iha kapital Díli  hodi prevene vírus raiva ne’ebé maka dadaun ne’e sai risku ba ema nia vida.

Diretora Diresaun Nasional Veterinaria Joanita Bendita Da Costa Jong hatete,vírus raiva hanesan moras ida ne’ebé maka perigu teb-tebes ne’ebe hadaet husi animál oin tolu maka hanesan Asu, Busa no Lekirauk maibe iha Timor-Leste maioria husi animal asu.

Diretora ne’e Haktuir,dadaun ne’e Ministériu Agrikultura Pekuaria Peskas no Floresta,liu husi Diresaun Nasionál Veterinaria  kontinua halo prevensaun ba vírus refere liu husi maneira vasina ne’ebé mak desde hala’o iha 13/01/ 2024 to’o agora asu 52.524 maka halo ona vasinasaun  asu positivu raiva dadaun ne’e hamutuk 111 Kabesas.

“Agora dadauk ita nia moras ne’ebé maka Raiva moras ida neebe perigu teb-tebes,hadaet husi animál maioria husi Asu, inklui busa no lekirauk,no mós ita bo’ot sira hatene ona katak liu husi konferensia Imprensa husi Ministériu da Saúde no Ministériu Agrikultura, fó sai ona katak agora ema na’in 6 ona mak sai vítima,tanba ne’e ami nafatin haala’o desde tinan kotuk, hahú husi dia 13 de Janeiro 2024 ita hala’o ona vasinasaun tinan kotuk de’it ami konsege vasina ona asu 52.524  to’o agora Asu 111 kabesas mak pozitivu vírus Raiva”, Dehan Diretora Veterinaria Joanita da Costa Bendita Jong ba jornalista sira iha suku Motael, foin lalais ne’e.

Nia relata, sintomas ne’ebé akontese ba asu ida atu detekta vírus refere maka hanesan ,kabem sai gosta buka fatin nakukun tauk bé no si’ak demais ka agresivu, tamba ne’e nia kontinua husu ba komunidade sira tenke  kontaktu lalais ba diresaun veterinaria ka sentru komunitaria ne’ebé besik  banhira mosu sinais sira hanesan ne’e.

“kada sidadaun ida-ida ita tenke koñese moras raiva, asu ne’ebé ita bele detekta katak nia raiva,iha momentu ne’ebé  si’ak bainhira nia tata no si’ak nia hahalok la hanesan ona babain,nia sai si’ak teb-tebes nia agresivu, nia kaben sai barak depois nia ne’e gosta subar nia iha fatin nakukun sira ne’e ona, nia tauk naroman,no mós ita rega be’e nia tauk be’e, depois nia ne’e komesa fraku, antes sinais sira ne’e komesa tata tun tata sa’e ida ne’e maka vírus,husu ba sidaun ka komunidade sira kontaktu lalais ba sentru ka ekipa veterinaria sira hodi sona kedas imi nia asu ka asu ne’ebé  bo’ot liu ami bele ba de’it fatin”,Tenik nia

Diretora ne’e relata prevensaun ne’ebé  sira kontinua halo maka vasinasaun, sei servisu hamutuk ho Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia Organizasaun Urbana(SEATOU),Ministru da Saúde, Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Falentil Forsa DefesaTimor-Leste (F-FDTL) sei halo ekipa konjunta ida,atu bandu restrisaun animál husi Munisípiu ida ba Munisípiu seluk.

“Ami sei halo koperasaun ho ekipa ida,hanesan SEATOU,Ministeriu da Saúde, (PNTL), (F-FDTL) no ami sei hato’o pers konferense ida depois ita atu bandu restrisaun animál hotu-hotu husi Munisípiu ida ba Munisípiu seluk,liu-liu asu busa no lekirauk, tanba ne’e hodi hamenus liu-liu sai risku ba vírus iha teritóriu ida ne’e”, nia hakotu

Entretantu tuir dadus ne’ebé antes ne’e  husi Ministeriu da Saúde no Ministeriu de Agrikultura Pekuaria Peskas no Floresta liu husi Diresaun Nasionál Veterinaria públika katak ema na’in (6) maka mate, tanba vírus raiva,enkuantu ema nain (6) ne’e,na’in tolu rejista iha rejiaun espesial Oe-Cusse Ambeno (RAEOA)  na’in 2 iha Munisípiu Bobonaro no na’in ida iha MunisípIu Ermera.

Estajiada:        Maya Luanda

Editora:           Gaudencia Belo