Hakerek Na’in: Francisco J Almeida
Hakerek na’in artigu ne’e la reprezenta instituisaun ne’ebé hakna’ar an ba.
Jornalista no kanál mídia nia papél iha periódu kampaña polítika mak atu evita publika notísia no programa ne’ebé nia konteúdu difamatóriu no presupostu. Mídia no jornalista labele publika beibeik alegasaun ne’ebé la loos no hato’o informasaun falsu sobre kandidatu ruma lahó faktu. Jornalista bele halo reportajen ba alegasaun ruma ne’ebé dalaruma bele afeita ema ruma nia imajen, maibé reportajen ne’ebé nia halo tenke justu no balánsu hodi fó oportunidade ba ema ne’ebé hetan alegasaun atu fó resposta. Jornalista profisionál labele uza sala nia póder hodi públika informasaun falsu no utiliza informasaun nu’udar arma pesoál hodi hakanek partidu ou kandidatu ruma. Asaun ida-ne’e nesesariamente tenke foti atu evita konkluzaun sedu husi públiku no evita mídia halo julgamentu (trial by the press) ne’ebé afeta ema seluk nia imajen.
Iha tempu kampaña eleitorál ka eleisaun, jornalista sira tantu husi mídia Estatal Estadu nian no mídia privadu, mídia internasionál sira ou dala ruma mídia alternativa ba iha terenu atu halo kobertura ba atividade kampaña polítika atu hakonu sidadaun sira nia direitu ba informasaun. Ida-ne’e, akontese de’it iha país demokrátiku sira, liuliu país ida tama iha ámbitu festa demokrasia ka eleisaun. Entaun iha kontestu kobertura no publikasaun, kanál mídia no jornalista sira tenke obedese ba prinsípiu jornalizmu universál no Kódigu Étika Jornalizmu hodi fó espasu ba partidu polítiku hotu-hotu, liuliu mídia públiku hanesan RTTL E.P. no Ajénsia Notísioza Tatoli. Iha períodu polítiku ida hanesan ne’e Polítika Redasaun mak tenke forte no justu oinsá atu halo kobertura no publikasaun ida-ne’ebé loloos tuir prinsípiu jornalizmu no Kódigu Étika Jornalizmu. Mídia no jornalista tenke evita halo kobertura no publikasaun ne’ebé favoritiza ka benefísiu partidu polítiku balu deit. Aliende ida-ne’e, jornalista ka mídia mós tenke verifika verasidade husi deklarasaun polítika ne’ebé lider polítiku sira hato’o iha kampaña polítika hodi evita kobertura ba hoax no evita publika fake news ne’ebé karik konsidera mós nu’udar “black campaign” ne’ebé bele prejudika ema seluk.
Kandidatu ka Partidu Politíku sira barak, dala ruma hakarak konvense públiku ho forma oin-oin ho sira nia propaganda . Nune’e atu jornalista ida ba halo kobertura nia tenke kuidu uza ninia matenek hodi halo reportajen ida-ne’ebé kle’an atu públiku bele asesu notísia ka programa ne’ebé kontein ho informasaun lolos no kredivel tanba publikasaun notísia ne’ebé mídia halo ne’e ba interese públiku, la’ós ba interese grupu polítiku ruma. Jornalista sira mós tenke luta hasoru presaun husi li’ur mai iha redasaun laran, nune’e sira bele tranzmite informasaun loloos ba sidadaun sira ne’ebé durante ne’e sai ona vítima ba polítika ukun-na’in sira ne’ebé la loos. Signifika, jornalista no mídia tenke kontinua tau an nu’udar asu mahein (watch Dog) hodi konkretiza ninia papél kontrolu sosiál. Entaun, jornalista tenke tau nia pozisaun nu’udar defensór ba direitu sidadaun nian, la’ós sai fali portavós (corong) ba partidu sira hanesan individu jornalista balu halo iha tinan anteriór sira.
Referensia sira pasadu hatudu jornalista Timor oan natoon, depende de’it ba sentimentu haksolok husi partidu polítiku ka individu polítiku sira nia propaganda no bainhira jornalista halo pergunta ou entaun jornalista sira ko’alia asuntu ne’ebé akontese dadaun hela, pur ezemplu lider partidu: Trata malu, no sadik malu “ fighter of leader”, ida ne’e sei la forma sosiedade ida ba estabilidade no mós bele kontribui direita ba konflitu komunál. Jornalista no mídia nia obrigasaun étika mak tenke evita kobertura no publikasaun ne’ebé hamosu konflitu komunál iha sosiedade nia leet.
Relativamente públiku hein hela jornalista no kanál mídia sira servisu ne’ebé afavór ba povu baibain (voice of the voiceless). Jornalista no mídia iha obrigasaun étika atu trata partidu polítiku hotu-hotu ho justu no balansu iha sira ninia kobertura no publikasaun, liuliu hanoin kona-ba emosionál polítiku. Atu reziste presaun no dezempeñu iha nivel eleisaun, jornalista sira tenke obedese ba prinsípiu étika no regra morál. La iha regra sira ne’ebé nia karakter universál katak, sira hotu define jornalizmu nu’udar kontinuasaun buka lia-loos no objetividade faktuál. Tenke verifika no verifika (check and recheck) iha serbisu profisionál jornalizmu nian, hatudu respeitu no respeitu ba ema ka entidade seluk. Implisitamente, iha reasaun mak, sentimentu morál no responsabilidade no mós abilidade atu komprende ema nia hanoin, la haree ba sirkunstánsia sosio-politiku, jornalista nia responsabilidade prinsipál mak, podér “bens dahaat” la iha fatin natoon atu fó benefísiu ba Governu,partidu polítiku ka ema ruma. Ema ne’ebé jornalista hatudu de’it laran-metin ba sidadaun,nia iha responsabilidade atu fó sai informasaun, sira halo sira-nia parte,kuandu la’o di’ak atu ko’alia nakloke liu.
Rai barak avansadu sira, Amérika sentrál, Áfrika Leste, no médiu Oriente & Áfrika Norte hamosu “tips” ka seguransa integradu ba jornalista sira bainhira halo kobertura iha situasaun kampaña eleitorál no kobre eleisaun sira mak hanesan; konsiénsia situasionál,asegura aplikasaun no mídia sosiál, kartaun imprensa no ropa, ekipamentu no dadus, husu no hatán ho kalma no solidariedade.
Felizmente, jornalista rai avansadu sira, presiza tebes matéria dadus, faktu no matéria seluk molok ba kobertura tanba hanoin katak, mídia hala’o papél integral iha realizasaun eleisaun ne’ebé livre no justu. Maibé kobertura eleisaun bele ezije tebes, subliña no perigozu ba pratikante mídia sira. Xave di’ak jornalizmu eleisaun mak prepara hela peskiza kona-ba kandidatu ka partidu polítiku sira tenke halo molok hahú kampaña atu nune’e pergunta relevante sira bele husu tempu ne’ebé loos.
Pergunta ne’ebé loos mak reflete barak sidadaun sira nia sofrimentu ka situasaun. Kobertura tenke bazeia ba preokupasaun hirak ne’ebé tuir mai ema hasoru problema barak iha sira-nia moris loroloron nian. Liuhusi viajen sira, kandidatu tenke konfronta asuntu sira-ne’e no propoin solusaun ida mak angulu (Angle) jornalista nian. Ida-ne’e loos bainhira hala’o eleisaun iha rai ne’ebé politikamente frajil, importante atu prepara kobertura eleisaun nian konteúdu editoriál maibé importante mós atu hanoin kona-ba ninia organizasaun. Média hotu “Outlets” la haree ba sira-nia karakterístika espesífiku, presiza halo planu ida kobertura propriu, karik ida-ne’e organiza oinsá atu uza rekursu importante sira bainhira rekursu limitadu, ka optimiza uza rekursu ne’ebé iha hodi publika preokupasaun sidadaun mukit sira nian iha kampaña eleitorál.
Referénsia:
· Ivo Mateus Goncalves, 2022 “ Matadalan Reportajen eleitorál” Conselho de Imprensa (CI-TL) Outubru 2022
· Crhistophe Delore, Hand Book For journalist during Election “ Reporter Without Borders” 2015 Edition
· https://www.comminit.com/content/handbook-journalists-during-elections
· https://www.tax.mpg.de/fileadmin/user_upload/Denter1.pdf
· https://tribratanews.kepri.polri.go.id/2020/10/20/pahami-apa-itu-kampanye-hitam-black-campaign/