UNTL-DCS Deskute Liberdade Imprensa ba Fortaleze Demokrasia

(Díli), Caicoli, 04 maiu 2026- Departementu Komunikasaun Sosial, Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (sigla-UNTL), realiza atividade diskusaun kona-ba liberdade imprensa, ne’ebé konsidera importante ba fortalésimentu demokrasia iha Timor-Leste. Atividade ne’e envolve estudante sira husi Departamentu Komunikasaun Sosial, ho objetivu atu aumenta komprensaun kona-ba direitu no responsabilidade média iha sosiedade.

Tuir estudante ativu husi Departamentu Komunikasaun Sosial, Natividade Sequeria Marques akresenta katak, Atividade ne’e konsidera importante ba fortalésimentu demokrasia iha Timor-Leste, liu-liu atu aumenta komprensaun estudante sira kona-ba direitu no responsabilidade média iha sosiedade, durante diskusaun troka ideia kona-ba papel jornalista hodi habelar informasaun ne’ebé loos no responsável.

“Ita-nia Konstituisaun RDTL rekoñese kona-ba liberdade espresaun no liberdade imprensa iha artigu 40 no 41, ne’ebé garante liberdade asesu informasaun no liberdade atu espresa opiniaun, liu-liu kona-ba asuntu polítika no dezenvolvimentu,” Dehan estudante Natividade Sequeria Marques ba Jornalista Media Mudansa, iha resintu Kampus Merah, Caicoli, segunda ne’e.

Nia mós dehan katak sidadaun hotu iha responsabilidade atu hateten sira nia hanoin ho kritiku ba situasaun ne’ebé la’o iha nasaun.

“Tuir ha’u-nia kompreensaun, saida mak ita haree no sente, ita bele hato’o hanoin kritiku atu kontribui ba dezenvolvimentu rai-laran,” nia hatutan.

Tuir nia perspetiva, liberdade espresaun no imprensa iha Timor-Leste laiha dúvida tanba ema hotu iha direitu hato’o no espresa saida mak sente no laiha limitasaun.

“Iha Timor-Leste iha duni liberdade espresaun no imprensa tanba opiniaun husi sosiedade hotu, laiha limitasaun ruma husi nia opiniaun,” nia akresenta.

Iha sorin seluk, Professora Dra. Dulce Martins da Silva esplika tan katak, dezafiu no risku iha média online, liu-liu iha kontestu era digital ne’ebé informasaun bele espalla lalais tebes. Nia hatudu katak, liu husi utilizasaun bot (bots) no teknolójia automatizadu seluk, opiniaun públika bele influensia ho maneira subtil maibé forte, ne’ebé dala ruma difísil atu deteta husi utilizadór komun.

“Atu prevene la uza sala mídia nu’udar dalan ida hodi halo defamasaun, trata-malu no voatu ho seluk-seluk tan, presiza kria lei ida. Objetivu la’os atu taka ka kesi liberdade imprensa, maibé atu promove mídia komunikasaun sosiál sai profisionál, iha responsabilidade no respeita direitu pozitivu no direitu umanu, tuir buat ne’ebé konsagra ona iha Konstituisaun no konvensaun internasionál,” dehan Dra. Dulce Martins da Silva.

Nia hatutan tan katak regulasaun ne’ebé klaru no justu sei ajuda hodi kria ekilibriu entre liberdade no responsabilidade. “Liberdade imprensa importante tebes, maibé se la iha responsabilidade, nia bele muda sai ameasa ba harmonia sosial. Tan ne’e, edukasaun no konsiensia públika mos sai fator importante atu hadia ekosistema media iha Timor-Leste,” nia dehan.

Entretantu Reprezentante Conselho de Imprensa de Timor-Leste (sigla-CI) liuhusi Diretór Diresaun Análiza no Dezenvolvimentu Mídia (DADM), Alberico da Costa Junior, hatete, dezenvolvimentu teknolójia digital lori mudansa boot iha maneira halo jornalizmu no habelar informasaun ba públiku, liu-liu iha área urbana hanesan Díli.

“Média online digital agora sai hanesan plataforma prinsipal ida ne’ebé fasilita asesu informasaun iha tempu real. Iha Díli, maioria sosiedade uza internet no rede sosial hanesan Facebook, WhatsApp no website notísia atu simu no partilha informasaun loron-loron. Kondisaun ida ne’e aumenta velosidade komunikasaun, maibé mos lori dezafiu kona-ba kredibilidade no verifikasaun notísia”, dehan Diretór Diresaun Análiza no Dezenvolvimentu Mídia (DADM), Alberico da Costa Junior iha resintu Kampus Merah, Caicoli, segunda ne’e.

Diretór, Alberico da Costa Junior enfatiza katak, maske média digital fasil liu, jornalista sira tenke kontinua halo sira nia servisu ho responsabilidade, profesionalizmu no tuir étika jornalizmu. Informasaun tenke klaru, loos no verifikadu antes publika, atu prevene disinformasaun ka fake news ne’ebé bele afeta estabilidade sosial.

“Média online mós konsidera importante iha hadia partisipasaun sosiedade. Povu bele hatete sira nia opiniaun, kritika polítika públika no kontribui ba transparénsia governasaun. Maibé, Konsellu Imprensa husu ba utilizadór sira atu uza média digital ho maneira responsável, respeita lei no direitu ema seluk”, nia informa.

Diretór Diresaun Análiza no Dezenvolvimentu Mídia, Alberico da Costa Junior, observa katak iha Timor-Leste, média balun sei iha tendénsia sensasionalista no promotivu, liu-liu iha titulu notísia ne’ebé dala ruma la tuir padraun jornalizmu. Aleinde ne’e, iha mós média ne’ebé tau liu prioridade ba interese partidu ka grupu espesífiku liu duké interese públiku.

“Média sira tenke hamrik metin hodi fortalesé informasaun ne’ebé justu no faktual, atu bele kontribui ba dezenvolvimentu instituisaun sira. No labele halo servisu ho interese partikular hodi hetan benefísiu individu”. Nia hakotu.

Tuir Konstituisaun RDTL, liberdade imprensa garantidu iha Artigu 40 no 41, ne’ebé fó direitu ba ema hotu atu espresa sira nia opiniaun livremente. Maibé, liberdade ne’e mós iha limite, liu-liu hodi proteje ema seluk nia onra no naran di’ak.

Diskusaun ne’e mós fó oportunidade ba estudante sira atu komprende liu tan kona-ba liberdade imprensa hanesan pilar importante ida iha sistema demokrasia, ne’ebé presiza akompaña ho responsabilidade no respeitu ba lei vigente.
Atividade ne’e remata ho apelu atu estudante sira kontinua dezenvolve sira nia kapasidade kritiku no pratika jornalizmu ne’ebé profesional, hodi kontribui ba sosiedade ne’ebé informadu no demokrátiku.

Jornalista                                     : Caryn Camões

Editor                                            : Francisco Pereira