IND  

Julio Soares: Produs Aikulat Mutin Oinsa Atu Redus Malnutrisaun Iha Timor-Leste

(Díli) Fundasaun Oriente– Diretór Julio Soares hateten  foinsa’e tenki hadomi produsaun lokal aikulat iha Timor, nudar parte ida husi planu sira ne’ebé sei espande ba nivel Munisípiu sira hodi loke merkadu , nune’e bele fó resposta ba nesesidade ba komunidade sira.

“Tuir ami nia planu, atividade sira ne’ebé ami halo iha faze inisiál fó prioridade ba área produsaun, hanesan aikulat iha Timor, ami bele haree katak merkadu iha demanda bo’ot liu, tanba nee ami presiza aumenta quantidade no kualitas produsaun, ba oin ami nia vizuan maka atu espande planu ba Munisípiu sira ne’ebé sei la iha prezenja ami, tanba ne’e ami hanoin katak depois tinan rua tolu mai, ami tenki tama ba área sira ne’ebé seidauk hetan objetivu prinsípal mak atu fó resposta efetivu ba nesesidade komunidade sira iha nível nasionál”, dehan Diretór Julio Soares ba jornalista Média Mudansa iha Fundasaun Oriente, foin lalais ne’e.

Nia hatutan, produtu ne’ebé sira halo produsaun mak aikulat mutin, tanba nia kompriende katak iha Timor-Leste, taxa nutrisaun seidauk di’ak, no dadus husi tinan 2019 hatudu katak malnutrisaun iha nível teritoriu Timor-Leste sei bo’ot.

“Ita hare dadus iha malnutrisaun liu-liu iha Munisípiu Ermera, ho taxa 4.7%. Tanba realidade ida ne’e, ami halo peskiza kona-ba benefísiu nutrisionál husi kulat mutin, ne’ebé iha konténudu nutrisaun bo’ot no di’ak husi estudu ne’e, ami hahú produsaun aikulat mutin atu kontribui ba rezolve problema nutrisaun iha Ermera, no simultaneamenta fó susténsia ba komunidade lokal”, nia afirma

Diretór ne’e haktuir , tinan 2018, sira hahú produsaun kulat mutin, ho objetivu atu kontribui ba solusaun problema nutrisaun, dadus husi 2019 hatudu taxa malnutrisaun iha Munisípiu Ermera 4.7%. tanba ne’e, sira komesa hamutuk ho komunidade fasilita malu atu transforma aikulat mutin sai produtu merenda ba labarik-eskolár husi tinan 2022, rezultadu mostra katak taxa malnutrisaun tun ba 42%, konsidera rezultadu pozitivu husi kontribuisaun Produsaun lokal.

“Planu ba oin, ami fó faze ba desenvolvimentu negósiu iha tolu área prinsipal primeiru mak produsaun  aikulat mutin ne’ebé ami hahú ona, agora ami aumenta tan ho produsaun kafé, ne’ebé ami konsérva no ekspórta ba merkadu iha Nova Zelândia no Austrália, iha tempu ne’ebé hanesan, tamba ami iha esperiénsia, komesa halo tan produtu rambutan, atu diversifika negosiu, ami kompriende katak fokús de’it iha aikulat mutin bele ne’e la sufisiente, tanba ne’e ami presiza kria inovasaun liu husi diversifikasaun produtu, hanesan kafé no rambutan”, nia relata

Diretór ne’e mós husu ba politíka governu maka atu fó valorizasaun ba setór produtivu, liu-liu ho partisipasaun direta husi joven produtivu, atu hatene katak atu garantia produsaun iha rai laran sai ho qualidade, no labele depende hela de’it ba importasaun husi nasaun sira seluk, tamba ne’e, hakarak husu ba governu atu fó prioridade ba dezenvolvimentu agrikultura nian hanesan setór-chave ba independensía ekonómika.

“Iha aspektu juventude,atu motiva no apóia joven sira atu hahú kedas negosíu ki’ik husi rekurso ne’ebé iha, ka produtu lokal, wainhira ita seidauk depende de’it ba servisu formal, tamba iha éra ida agora ne’e servisu formal mós susar atu hetan, emprezamentu lokál iha setór agríkultura bele sai dalan atu kria susténsia, kontribui ba soberania alimentar, no aumenta oportunidade sira ba moris di’ak”, nia hakotu

Entretantu, Diretór Julio Soares, dadaun ne’e hanesan Diretur Ezekutivu ba Produsaun aikulat-Mutin, nune’e hanesan lideransa nia nafatin kontinua fó inspirasaun ba joven sira atu envolve no investe iha setór agríkultura, liu-liu iha inovasaun no valorizasaun produtu lokal sira.

Jornalista :   Inácio Silva/Etagiada, Esperansa Soares

Editora:       Gaudencia Belo

Exit mobile version