Saúde  

CLN-INSP Konsidera Kombate Taxa Mál Nutrisaun ne’e Esforsu Olístiku

banner 120x600

Díli Mudansa- Sentru Nasionál Lojistik (sigla Português CLN) hamutuk ho Instituto Nasinal Saúde Públika (INSP) konsidera hatun taxa mál nutrisaun ne’e esforsu olístiku tanba ne’e presiza harmoniza liña ministeriais, parseiru dezenvlvimentu inklui sosiedade sivíl konsolida forsa hodi kombate.

Asunte ne’e hato’o iha ámbitu  workshop nasionál ho tema Joint ANNUAL ASSESSMENT ne’ebé realiza husi Unidade ao Combate o Stunting (sigla Português  UNMICS) hodi ko’alia kona-bá planu no asaun sira ne’ebé atu garante reduz númeru mál nutrisaun iha rai laran ne’ebé partisipa hosi Sentru Nasionál Lojistik (sigla Português CLN) no Instituto Nasinal Saúde Públika (INSP).

 “Timor-Leste hanesan nasaun ida hola parte iha Movimentu SUN global nian,  husi SUN rasik sira husu katak kada tinan membru husi nasaun ida-idak aprezenta sira nia relatóriu liu husi SUN rejionál iha Bankok, atu informa kona-bá intervensaun kada nasaun nian iha área eradikasaun mál nutrisaun nasaun idak-idak nian husi área hotu-hotu, tanba ita hatene katak esforsu ida hatun taxa mál nutrisaun ne’e hanesan esforsu olístiku ka cross-country issue, tanba ne’e mak relatóriu ne’e ita konsolida, ita harmoniza linã ministeriais inklui parseiru desenvolvimentu sira husi sosiedade sivil  no sira seluk, ne’ebé mak durante ne’e halo ona esforsu atu hare’e hatun taxa mál nutrisaun iha rai laran la’ós stunting de’it ne’ebé mak durante ne’e ita hatene katak a’as liu 47% maibé inklui problema sira seluk hanesan anemia obesitas inklui mós parte seguransa alimentar nian tanba ne’e mak informasaun sira ne’e ita tenke konsolida no presiza aprezenta duni hanesan nasaun ida ba iha SUN sekretariadu” dehan diretór Ezekutivu UNMICS  Joel Maria Pereira, 27/02/2023 iha salaun Elisabet room, Manleu Díli

Tanba ne’e, globalmente nasaun sira seluk mós hatene katak Timor-leste ninia progressu intervensaun ba iha radikasaun mál nutrisaun ne’e lao to’o ona iha etapa ida ne’ebé halo oinsá no sese mak halo direita ou indireta, ne’ebé iha tinan ida ne’e nia avaliasaun hare’e ba iha tinan 2023 tenke submete ba ona iha sekretariadu SUN rejionál nian iha dia 01 marsu, tanba ne’e mak parseria sira hotu-hotu atu bele tur hamutuk konsolida relatóriu sira ne’e hodi bele aprezenta ba iha SUN moviment.

Diretór ne’e haktuir, durante ne’e Timor-leste mós kuaze halo ona progressu barak ne’ebé mak esforsu mak’as atu halo intervensaun sira, esforsu barak mak  halo ona hodi aprezenta ba SUN katak Timor-leste mós iha protidaun ne’ebé bo’ot ba assuntu refere.

Entretantu progressu ne’ebé durante ne’e lao mak foku liu ba setór importante sira hanesan, setór agrikultura, komersiu industria,ba iha saúde, área edukasaun, protesaun sosial inklui igualidade jeneru, rede juventu no mós sosiedade sivil.

Iha fatin hanesan, diretór CLN Jacinto Paijo hatete, atu responde ba kestaun Mál Nutrisaun ou ai-han ne’ebé la dun nutritivu  mak CLN sei hasa’e kualidade produtu lokal hanesan fós ne’ebé  garantia di’ak ba populasaun sira, dadaun ne’e fós refere mós iha ona portu Díli no Ministeriu Komersiu Industria rasik simu ona no mós sekretário estadu koperativa em nome vise-primeiru ministru halo ona espesaun katak fós refere garante kualidade ne’ebé di’ak no espera bele fó ai-han ne’ebé nutritivu ba populasaun

“Ita sai ona membru ONU nia ita ukun a’an ona signifika ita mós tuir regra internasionál parseiru dezenvolvimentu sira ne’e sira iha ona esperensia agora ita atu prepara relatóriu ba ONU ne’e oinsá mak sira bele kontribui mai ita, agora liga ba kna’ar CLN hanesan iha MKAE nia okos mak CLN hatudu ona tinan ida ne’e sosa fós ida kualidade di’ak fós permium mai husi orsamentu 2023 agora fós tama ona fós ida ne’ebe mak ita la tau  broken tamba fòs ne’e 100% diak tuir espesaun ne’ebe mak sua exelensia ministéru komersiu no industria ba ona simu iha portu, sua exlençia sekretariu koperativa em nome do Vise Primeiru Ministru ba ona halo espesaun katak fós ne’e diak kualidade permium ita sosa ho pressu karun tanba agora ne’e tempu ona atu fó han fós ne’ebé mak kualidade ba ita nia populasaun tanba ne’e mak CLN hahú ona implementa enkontru sira hanesan ne’e ita koko ona tau ideia balun, ita sei ko’alia tan mak ba futuru hakarak ka lakohi mál nutrisaun iha Timor ne’e nia númeru to’o 47,1 entaun ita tenke implementa husi parte CLN fortifikasaun obrigatoriu’’Tenik Diretór CLN Jacinto Paijo.

Nia haktuir importasaun Fós ne’e tuir montante ne’ebé Prezidente Repúblika hamutuk ho Ministériu Negosiu Estrangeiru (MNEC) ne’ebé asina Memorandum of undertending (MOU) iha Cambodia hafoin kontinuasaun husi governu da-sia nian, halo akordu ba orsamentu tinan rihun rua rua nulu resin tolu sosa duni ho montante hamuk milões tolu, sosa fós importasaun hamutuk tonelada rihun ha’at, tanba fós refere ho kualidade di’ak tanba ne’e sura ba saku ho presu rua nulu resin ida sentavu rua nulu resin lima, dadau ne’e sei analiza presu no sei hatudu ba governu liu-liu CLN, produtu prioridade ne’ebé dadaun ne’e governu atu sosa mak hanesan hare kulit, fós, foremungu, fore-rai inklui batar maibé produsaun seidauk to’o.

Entretantu, iha sorin seluk,diretór Institutu nasionál saúde públika Frederico Bosco hateten, papel INSP mak hanesan observatóriu ida hodi hare’e implementasaun polítika sira,liu-liu mós atividade peskiza liu-liu iha área nutrisaun, dadaun ne’e Ministeriu mós iha koperasaun mak’as ho parseria sira hodi luta ba oinsá atu reduz númeru mál nutrisaun iha rai laran.

“Koperasaun ministériu saúde tuir nia kompetensia ne’ebé atribui atu bele garante saúde públika ida ne’ebé di’ak ba ita nia populasaun sira kazu ida ne’e ba iha assuntu nutrisaun ninia ministeriu saúde kopera mós ita nia ministériu relevante sira, agensia sira ne’ebé apoia ita, ita buka atu bele kontinua mellora atrasaun servisu ne’ebé mak iha husi parte ministériu saúde saida mak durante ita halo ona mak liu-liu ita reforsa ita nia rekursu umanu em termus de polítika ministériu saúde iha ita nia planu liu husi diresaun nasionál ba iha nutrisaun hodi bele reforsa liu tan’’dehan nia

Nia hatutan, da-daun ne’e ministériu saúde rasik mós lansa ona grupu ida hanaran grupu suporta Inan ne’ebé servisu hamutuk ho inan sira no feto sira ne’ebé iha nivel aldeia suku nian hodi identifika sira atu kolabora di’ak liu ho ministériu da saúde au mesmu tempu sai mós hanesan liman-ain ba ministériu saúde oinsá atu apoiu di’ak ba família espesial ba inan gravida no inan sira ne’ebé oferese susuben original.

Enkuantu parseiru sira ne’ebé halo esforsu hodi hare’e  ba assuntu refere mak hanesan, UNICEF, OMS, WFP, FAO, UN WOMAN iha mós doadór hanesan USAID iha mós parseiru foun hanesan organizasaun nutrition internasionál ne’ebé da-dun ne’e iha Canada.

Jornalista       : Remigia Locateli

Editora           :Sandi Belo

banner 325x300