Sobrevivente 12 kodiku “Matak” triste ho Joven agora, la’os Arte Marsias mak Importante liu

banner 120x600

(Dili)  Mudansa –Sobrevivente 12 de Nobembru Eduadro Leonardo Guterres Kodigu “Matak” sente triste ho joven ida agora tanba la aproveita hodi kapasita an hodi kontribui ba dezenvolvimentu maibé buka hodi instabiliza fali situasaun rai laran.

“Objetivu luta mak Joventude sira ne’e tau hamutuk sira nia hanoin no forsa hodi  liberta rai ida ne’e tanba ne’e iha ema barak wanhira ami halo manifestasaun la’ós 12 Nobembru de’it maibé hahu husi tinan 1989 Santu Padre mai manifestasaun lubuk bo’ot ita partisipa to’o ikus mai 12 de Nobembru,” Dehan Sobrevivente 12 de Nobembru Eduardo Loenardo Guteres Kodigu Matak ba jornalista Media Mudansa iha fatin Komite 12 Novembru foin lalais ne’e.

Nia Informa, liafuan ne’ebé baibain rona iha momentu ne’ebá mak, beikten  halo aikose oan mós lahatene daun rohan mós lahente hakarak luta ba ukun an maibé sira sira iha fiar ida katak, beik iha maibé jerasaun tuir mai  sei la beik tan. Ida ne’e preparasaun ida para jerasaun tuir sai matenek hodi lori rai ne’e ba oin.

“Triste ida mak ne’e ami fo ami nia vida, sorti ohin loron bele moris akompania akontesimentu sira hanesan ne’e, ami triste, nusa ami fo tiha ami nia vida ami nia maluk barak la iha ohin loron la goja, ” Nia Afirma

Maibé jerasaun agora la aproveita kapasita an hodi aban bairua lori rai ne’e ba oin maibé mósu dezentendimentu estrga malu destroi unidade estraga tan inan aman sira nia kolen,  joventude pasadu  senti triste tebes.

“Ami nia liamenon mak di’ak liu hanesan jerasaun rai ne’e nian, buat ida arte marsias ita ida-idak nia pesoal maibé la’ós arte marsias mak importante liu, hanesan sidadaun tau aas interese nasional no nasaun mak importante liu, tanba iha nasaun ne’e, ita iha arte maibé arte marsiais la’ós ukun nasaun, nasaun mak Ukun arte marsiais, arte marsias iha nasaun ne’e aldeia ida mós la to’o,” Tenik Nia

Tanba ne’e mak hakarak la lakoi  hanesan jerasaun foun tenke buka maneira saida mak bele halo hodi kapasita an no sai ema nasionalizmu,  prepara ba futuru tanba aban bairua,  inan aman sira ne’e la’ós maibé ba imi  jerasaun foun mak kontinua.

“Ami, ema koalia  beikten, beik karik iha hakerek ho le’e maibé ami nia kakutak labeik ohin loron ami halo duni, uluk ita nia inan aman avo sira libreta duni rai  ida ne’e, karik, imi la iha tiha se mak lori rai ne’e ba oin, ita moris mai sira garante ita, sira kuidadu ita husi ki’ik to’o bo’ot  tanba aban bairua ita mak hakoi sira la’ós sira mak hakoi ita maibé agora la iha, kebalikan fali sira tau tiha ita iha mundu la’ós ita hakoi sira maibé sira mak hakoi nafatin ita,” Nia relata

Tanba moris ne’e importante ba familia, liamenon ba joven sira mak atu hadia sira nia  moris tenke buka laran luak akumula ema hotu labele tau sira nia egois aas tau ses tanba joventude pasadu diferense organizasaun arte marsiais diferensia residensia maibé buat sira ne’e fontes ida.

Tanba ne’e ko’alia unidade nasional eventu 12  de Nobembru ema bele akumula sira hotu nia oan akumula organizasaun rezistensia nia oan akumula mós organizasaun artemaibéiais nia oan nomós organizasaun arte ritual.

“Atu sai ida deit iha unidade nasioanal ita mak bele halakon dezentendimentu. Ita nia aman ita nia avo sira ne’e Iha 75 tantu UDT lá konese APODETE, APODETE lá konese KOTA, KOTA lákonese FRETILIN, FRETILIN lá konese UDT iha 12 de novembro ema mate ne’e la’ós de’it Fretelin nia oan no la’ós APODETE nia oan deit ema ne’ebe la’ós partidu nia oan mós mate iha 12 de Novembru, agora sira  laiha,” Hateten Nia

Karik se mak atu hatudu jerasaun foun  hakarak ka lakoi joven agora tenki kontinua tanba aban bainrua nasaun ne’e jerasaun foun mak sei lori  tanba ne’e mak importante liu, hakarak ka lakoi tau ses imi nia egoismu ne no tau ses tia imi nia interese privadu ne’e.

“Ema sira ne’ebe mak tur iha membru Governu reprezenta partidu balun la bele utiliza fali arte marsias sai fali sira nia politika sai hanesan lideransa la’ós sai lideransa ba grupu ida de’it maibé sai lideransa ba ema hotu,” Hakotu Nia

Jornalista : Gaudencia Belo

Editór        :Felisberto F. da Costa

banner 325x300