(Díli) UNTL Central– Estudante ativu Universidade nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), hakarak hato’o solidariedade ba ativista safii kemamang iha ne’ebé hetan proibisaun husi estadu Timor-Leste atu nia labele fila mai timorl-leste, hafoin hala’o viajen ba atambua indonesia.
“Safii kemamang nu’udar ativista ka sujeitu prinsipal ida husi nasaun vizina indonesia, iha ne’ebé kontribui maka’as ba luta libertasaun patria no povu Timor nian iha tempu okupasaun indonesia ka regime soehartu nian, dedikasaun ne’ebé nia halo hodi kontribui ba indepensia Timor-Leste nian, mak liu husi envolvimentu sira iha organizasaun sira hanesan, Partai Rakyat Demokrat (PRD), Solidaritas Mahasiswa Indonesia untuk Demokrasi (SMID), Solidaritas Perjuangan Rakyat Indonesia Untuk Maubere (SPRIM), organizasaun hirak ne’ebé nia envolve iha altura ne’eba, iha kolaborasaun di’ak ka servisu hamutuk ho Timoroan lubuk ne’ebé hamahan-an iha organizasaun sira hanesan, Organizasaun Joventude Komunista Timor-Leste (OJEKTIL) Transforma ba Asosiasaun Sosialista Timor (AST) ne’ebé ikus-mai hamosu BRIGADA NEGRA, no hari’i RENETIL iha tinan-1989”, dehan porta-voz Natalizio Nunes Martins ba jornalista iha UNTL Cebtral, Quinta, 17/07/2025
Ativista informa, Iha envolvimentu sira ne’e hotu ho nia objektivu prinsiapal atu ápoiu ka kontribui ba Timor-Leste nia direitu ukun rasik-an, ho nune’e ikus mai Timor-Leste hetan nia independesia, liu husi referendun ka konsulta popular, nu’udar país demokrátiku ida ne’ebé restaura iha 20 de maio 2002, ho dedikasaun ne’ebé nia halo, hamutuk ho sira seluk mak ho hanoin katak estadu Timor-Leste presiza konsidera no valoriza.
“Hanesan deklarasaun ne’ebé atual Primeiru Ministru Kairala Xanana Gusmão iha altura ne’eba ho kualidade nu’udar komandate em chefe das falintil iha ne’ebé hatete iha momentu atribuisaun sertifikadu ba brigada negra katak, kepada kawan-kawan yang mendukung perjuangan rakyat Timor-Timur dikatakan bawah gerakan loncat dan pendudukan menaikkan kembali moral perjuangan perlawanan rakyat Timor-Timur yang sedang menurun semangatnya karna pembantaian santa-kruz serta menipisnya amunisi di gunung”, nia hatete
Infelizmente, iha loron 12 fulan julhu, kuandu nia viajen husi atambua Indonesia fila mai Timor liu husi postu emigrasaun Indonesia no Timor-Leste nian, ho kumprimentu ba prosedimentus legais ne’ebé vigora, maibé ikus mai hetan proibisaun husi estadu Timor liu servisu emigrasaun sem justa kausa no la autoriza nia tama mai Timor hodi hamutuk ho nia familia sira.
Hare’e ba historia no prosesu kontribuisaun sira ne’e hotu, mak ami lamenta no konsidera katak, Probisaun estadu nian, ne’ebé halo hasoru safii liu husi servisu emigrasaun ne’ebé hala’o ordem sem justa kausa ka la bazeia ba regras ne’ebé vigora no viola prinsipiu demokrasia ne’ebé hatur ona, ami konsidera katak, proibisaun ne’ebé halo, por motivu polítiku no iha tendensia ba ameasa no hahú hamate ona demokrasia iha Timor-Leste, ami mós konsidera katak, estadu desvaloriza no matak delek ba dedikasaun no kontribuisaun safii nian no sira seluk ne’ebé dedika ba Timor-Leste nia ukun rasik-an, ami husu ba estadu Timor-Leste liu husi governo, atu halo polítika ne’ebé justu no kontribui ba hametin no haburas valores demokratiku iha prezente no futuru ida partisipativu, asesivel no justu ba ema hotu, ikus liu ami rekomenda no husu ba estadu Timor-Leste liu husi orgaun kompetente hanesan servisu emigrasaun iha fronteira, Ministerio Interior no Primeiru Ministru Kairala Xanana Gusmão, atu bele klarifika ba povu ho lo’os no autoriza ativista safil fila mai hodi hamutuk ho nia familia no oan sira iha Timor”, Hakotu nia
Estajiadu: Pedro Klau
Editora: Gaudencia Belo
















