(Díli) Lecidere- Kuarta ne’e Banku Mundial hala’o Konferensia Imprensa relasiona ho Orsamentu ne’ebé Governu Timor-Leste Gastu Ona iha tinan 2024 hamutuk $2.16 biliaun, ne’ebé mak maioria finansia husi Fundu Petrolíferu.
Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, Bernard Harborne, hatete, Gastu aas governu nian nu’udar Produtu Interna Brutu (PIB) iha Timor-Leste no retornu ba investimentu husi ninia Fundu Petrolíferu bele fó impaktu ba nasaun nia estabilidade fiskál tempu naruk nian, tuir relatóriu foun Banku Mundiál nian.
“Relatóriu Ekonómiku Timor-Leste Transforma gastu públiku ba kreximentu aas, identifika katak despeza públiku ho nível médiu pursentu 85 husi PIB entre 2013 no 2023, no médiu kreximentu PIB nafatin ho pursentu 1.3 tinan-tinan, durante períodu ne’ebé hanesan, porsentu 42 husi populasaun moris iha liña pobreza nasionál nia-okos”, dehan Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, Bernard Harborne iha konferensia imprensa, iha Lecidere Díli 12/02/2025.
Nia hatutan, Timor-Leste iha momentu ida ne’ebé importante atu kria empregu no hasa’e kreximentu, nasaun hetan enkorajamentu atu hadi’a efisiénsia gastu nian no diversifika nia ekonomia.
“Ho reforma fiskál ne’ebé lo’os, hanesan governu hala’o dau-daun, nasaun bele halo tranzisaun husi gastu ne’ebé aas ho retornu ki’ik ba investimentu estratéjiku ne’ebé dudu kreximentu, hamenus kiak, no asegura nia future, importánsia hodi garante sustentabilidade ba tempu naruk Fundu Petrolíferu nian ne’ebé sai nafatin fundasaun ba estabilidade fiskál Timor-Leste nian, hari’i husi adezaun ASEAN nian no lejislasaun ne’ebé foin lalais ne’e promulga, hanesan lei kona-ba aprovizionamentu no jestaun finanseira públika, governu presiza haklean nia ajenda reforma nian”, informa nia
Tuir Economista Senior, Amina Coulibaly, rekomenda ba partikulár sira inklui, atu hasa’e efisiénsia despeza nian hamenus gastu sira ne’ebé la efisiente liuhusi hamenus programa sira ho impaktu ki’ik no muda rekursu sira husi kustu rekorrente sira, hanesan saláriu no subsídiu sira, ba setór sira ho impaktu aas hanesan infraestrutura, edukasaun, no saúde, hametin sustentabilidade fiskál, liu tiha tempu atu kumpri regra rendimentu sustentável estimadu atu prezerva fundu petrolíferu no diversifika korrente reseita sira liuhusi hadi’a kobransa impostu.
“Hasa’e jestaun finanseira públika, rasionaliza prosesu aprovizionamentu, hametin jestaun investimentu públiku, hamenus atrazu projetu, no implementa planu orsamentál bazeia ba programa hodi asegura despeza sira aliña ho rezultadu sira ne’ebé bele sukat, nune’e relatóriu ne’ebé subliña nesesidade atu investe iha infraestrutura, kapitál umanu, no produtividade agríkola enkuantu rezolve inefisiénsia sira iha gastu públiku atu nune’e bele salvaguarda Timor-Leste nia saúde fiskál no hari’i ekonomia ida ne’ebé reziliente no inkluzivu”, hakotu Amina Coulibaly.
Jornalista : Ekipa Média Mudansa
Editóra : Sandi Belo