(Dilí) Mudansa – Ohin Konsello imprensa (CI) ho Prokuradoria Jeral Repúblika (PJR) asina nota intendimentu hodi servisu parseria relasaun ho komunikasaun sosiál nian iha buat importante tolu (3).
“Ohin asina nota intendimentu entre Konsellu Imprensa ho Prokuradoria-Jeral, hanesan ita hotu hatene katak konsellu imprensa eziste iha tinan 2016 bazeia ba lei komunikasaun sosial numeru 5/2014 desde nia estabelesimentu, Konsellu Imprensa nia natureza nu’udar regulador ne’ebe ho independensia finanseiru nomós independensia administrativu,”dehan Prezidente Konsellu Imprensa Otelio Ote ba Jornalista sira iha Salaun KI Tersa-Feira (15/07/24)
Nia akresenta, iha tinan 2016 bainhira Konsellu Imprensa estabelese iha kedas komprimisiu ida oinsa hametin liberdade imprensa, forma husi hametin Liberdade Imprensa no oinsa bele fo advokasia ba instituisaun sira hotu inklui Ministerio Publiku Repúblika (PJR), Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), no orgaun sira seluk ne’ebé nia servisu relevante ho servisu meus komunikasaun sosiál nia.
“Dezde 2017 Konsellu Imprensa hahú kedas advokasia ida ne’e dala barak ita koalia kona ba oinsa ita atu hametin liberdade imprensa iha parte ida mós oinsa regula prosesu rezolve disputa konteudu jornalistiku ka mekanismu mídia, iha fulan hirak liu ba ita iha enkontru ofisiál ida ho Ministériu Públiku ita konsege iha presepsaun ida no komprimisiu ida katak ita presiza duni atu iha memorandu ida hodi ita bele iha liafuan ida no ita bele iha maneira ida oinsa bele atende prosesu rezolve disputa produtu jurnalistiku nomós oinsa ita eleva kapasidade profisional no eleva kapasidade intelektual jornalista sira liu hosi formasaun sira ne’ebe mak Ministériu Públiku sei ofrese hamotuk ho Konsellu Imprensa,” tenik Prezidenti CI Otelio Ote
Prezidente CI afirma,sira finaliza ohin sei ofisialista memorialsta espera katak ba oin koperasi entre Ministériu Públiku nomós Konsellu Imprensa sei metin diak liu tan inklui mós koperasaun ho ordenasaun ho mídia jornalista sira iha nia rai laran ida ne’e.
“Ita sei hametin liu tan liberdade imprensa eleva kualidade produtu jurnalístiku nomós ita hamutuk hadia preforma ba Timor-Leste nia demokrasia iha mundo nomós hadia preforma liberdade imprensa Timor-Leste iha mundo,hanesan ita hotu hatene tinan ida liu ba ita iha númeru 1 tinan kotuk ita iha númeru 20,ita iha hela kona ba performa liberdade imprensa,maibé la’os tanbà ita nia liberdade imprensa mak sai kestaun ba ita importante mak esforsu liberdade imprensa entre nasaun ida la hanesan,ita iha liberdade imprensa tuir ita nia estandar tuir ita nia kultura no tuir ita nia maneira liberdade imprensa,” Nia sublina
Prezidente ne’e mós dehan, nasaun seluk tuir sira nia kultura sira nia estandar Timor-Leste luta deit oinsa ita bele fó asesu informasaun bà sidadaun hotu-hotu Timor bele iha liberdade impresaun bele mós iha liberdade opiniaun nomós bele iha liberdade salaun editorial.
Iha fatin hanesan Prokurador Jeral Republika (PJR) Alfonso Lopes mós hatutan, nu’udar prazer ida bá nia bainhira hola parte iha aktu asinatura Protokolu ida ne’e entre Konsellu Imprensa no Prokuradora-Jeral Repúblika ho aktu asinatura Protokolu ida ne’e, halo,tanbà razaun oi-oin ne’ebé loloos la presiza temi iha ne’e.
“Ha’u hakarak mensiona aktu toli (3) iha ne’e,husi razaun hirak seluk,bà dala uluk ha’u rekoñese papél importante imprensa nian ne’ebé livre ba konsolidasaun Demókrasia iha país ne’ebé de’it, ne’ebé nia kualifikasaun justu nu’udar pilár ida husi pilár sira seluk iha Estadu Direitu Demokrátiku,ba natureza independente Konsellu Imprensa nian ne’ebé asegura paralelizmu ida ne’ebé lós ho estatutu husi ami-nia Instituisaun ne’ebé bele dezempeña de’it ninia funsaun sira ho di’ak iha kuadru autonomia ida sei la hetan interferensia husi podér sira seluk, ba dala tolu razaun kona-ba faktu husi ita-nia Instituisaun rua ne’ebé komunga kuadru axiolójiku semellante ida, iha sira-nia ezersisiu funsaun sira hanesan aplikadór Lei no Direitu,”dehan Prokurador Jeral Republika (PJR) Alfonso Lopes
Nia esplia, razaun hirak ne’e no razaun seluk, halo nia dezde inisiu, simu ho di’ak, posibilidade atu sira selebra akordu ida, ne’ebé ho modu atu bele asegura aproximasaun real ida iha entidade rua ne’e.
“Ita iha buat barak ne’ebé hanesan no ida mak akontese, ne’e normál kuandu ita estabelese parseria ba malu instituisaun rua ne’e trata direitu fundamentál sira sidadaun nian, ne’ebé bazeia ho orientasaun sira ne’ebé Direitu estabelese relativamente ba Direitu hirak ne’e,” tenik Nia
Nune’e mós,partikulermente Direitu ba informasaun, ba liberdade imprensa no liberdade inviduál iha hela, nu’udar ema hotu hatene katak direitu sira la ilimitadu ka absolutu no bainhira direitu sira ne’e la tuir ba iha sira-nia limite justu sira, tenki interven tuir termu sira Lei nian.
“Mai ita responsabilidade,tanbà ne’e mak sempre iha prosesu sira autór sira ida-idak tenkisér responsabilizadu,Ministériu Públiku halo intervensaun iha promosaun prosesu penál sira no Komisaun Imprensa asegura tuir kumprimentu Lei Komunikasaun Sosial nian no dezignadamente promove asaun dixiplinar no prosesu kontra ordenasaun sira bainhira hetan justifika,komisaun Imprensa iha responsabilidade ne’ebé boot ba iha formatasaun no iha futuru Komunikasaun Soslál iha País ida-ne’e, konforme mensiona iha artigu 44, Lei numeru 5/2014, loron 19, fulan-Novembru,” Nia sublin
Prokurador ne’e hateten, husi dispozisaun ida-ne’e sira hakarak destaka mós kompetensia kona-ba aprova superviziona kumprimentu Kódigu Étika husi jornalista sira hotu no órgaun sira Komunikasaun Sosial nian,ida-ne’e kompetensia importante ida, tanba,forma tipu komunikasaun sosiál ne’ebé sei baho iha futuru.
“Ita hotu senti la hakmatek no dala ruma deskonfortu husi funsaun sira ne’e hamosu konsekuensia,maibé ita hotu iha nosaun klaru ba ninia importánsia ba ita-nia sosiedade,tanbà ne’e ita hotu tenki ezerse ho sentidu responsabilidade tomak,liu husi oportunidade ida-ne’e, ho laran-haksolok, ami hakarak subliña norma balu neʼebé sai fundamentu ba atividade Imprensa nian no mós ba Ministériu Públiku, atu nune’e bele koloka Instituisaun rua ne’e iha emisfériu deontiku ne’ebé hanesan, karik ita hakarak iha espasu deontolójiku neʼebé hanesan,”nia informa
Goverante ne’e hatutan,Norma sira ne’e impoin tantu ba imprensa nomós bà Ministériu Públiku ho objetivu atu salvaguarda valór importante sira hanesan prezunsaun inosensia bà arguidu no efetividade investigasaun kriminal nian iha artigu 11 Lei Komanikasaun sosial ho klaramente atu bele segredu justisa nu’udar limite ida husi limite hirak seluk, liberdade imprensa nian no ida ne’e tenki subliña, iha momentu ida ne’ebé risku ninia dezrespeitu mai husi parte hot-hotu.
“Instituisaus rue ne’e más tenki respeita prezunsaun inosensia husi sira ne’ebé afetada iha prosesu judisial to’o desizaun Tribunal tranzitu no julgadu hanesan mensiona iha alinea E númeru 1, artigu 20 Lei Komunikaaun Sosial, ne’ebé iha banesan epigrafe devér jerál sira,respeita ba prezunsaun inosensia bazeia ba norma sira konstitusional nian, estatuária no prosesal penál sira,tantá ba Ministériu Públiku hanesan mós ba Imprensa,se de’it mak sala arguidu iha prosesu kriminál, tuir regra jeral merese atu hetan trata hanesan ema sala la’ek ka inosente,”dehan Governante
Nia hatutan, infelizmente sei iha persepsaun katak bainhira ema ida sai arguidu iha prosesu penál, no hetan notifikadu ona husi Imprensa, prezunsaun ida-ne’e dala barak la observadu.
“Molok hetan akuzasaun julgadu no kondenadu husi Autoridade Judislária kompetente sira, média sira dala barak fó imajen katak Tribunál halo julgamentu no kondena ona arguidu ne’ebé konsekuensia mak, dala ruma dramátiku iha ninia vida,depois iha loron ikus absolvidu,maibé nia hetan impaktu negativu husi sosiedade,ezisti devér seluk ida ne’ebé ninia kumprimentu reklama asaun sira husi ita-nia Instituisaun sira, ne’ebė konsta iha artigu 4, alinea F Lei Komunikasaun Sosial,” Nia esplika
Govnante ne’e haktuir,ida-ne’e trata kona-ba devér atu la identifika vítima sira husi abuzu seksual no menór infrator sira relasiona ho krime seksual sira, identifikasaun vítima husi imprensa rezulta kazu sira iha imajen sosiál ema nian, maski la iha kualkér kulpa iha faktu sir,ida-ne’e sei sai sensível liu bainhira sira iha kauza menór.
“Sofrimentu husi sira neʼebé sai vítima husi krime seksuál bele afeta vida no dezenvolvimentu menór sira nian,relasiona ho ida-ne’e presiza hanoin katak Instituisaun Internasionál oi-oin ne’ebé didika sira-nía an hodi defende direitu labarik sira nian fó ona atensaun barak ba matéria ida-ne’e,tanbà ne’e porisaun Estada nian iha avaliasaun, iha relatóriu sira bele hetan afetadu sirkunstánsia ne’ebé identifika vítima menór sira husi krime seksual,” Nia sublina
Asuntu hanesan, bele dehan, mutatis mutandis ba iha menór Infratór,espozisaun públika husi menór ida nu’udar ajente faktu tipiku ida bele afeta negativamente ha imajen, devenvolvimentu no futuru menór nian, tanba ne’e ema hotu iha devér atu impede bainhira rezultadu ida ne’e akontese.
“Buat sira ne’e hotu justifika ba iha asinatura nota entendimentu ida ne’ebé sei estabelese baze sira ba kolaborasaun ida ne’ebé metin liu entre ita nia Instituisaun rua.Kuadra deontolojiku paralelu husi ita nia servidor sira mós justifika akordu ida-ne’e, ho maneira hanesan ita haree husi termu neʼebé idéntiku mós hatudu faktu katak akordu ida-ne’e loos,”Nia hatutan
Nia afirma, sira iha buat barak ne’ebé hanesan no iha oin mai sei iha servisu barak neʼebé sira atu halo.
“Husi sira ne’e hotu konsideradu katak iha momentu neʼebé diak no loos ita avansa ba iha Konkluzaun husi nota entendimentu ida ne’e sai hanesan inísiu husi kolaborasaun ida neʼebé profikua, ba ita nia Instituisaun nia di’ak no mós ba ita-nia Estadu.” Nia hakotu
Jornalista : Esperança Monteiro Soares
Editóra : Delfina Borges