(Díli) Mudansa -Primeiru-Ministru (PM),Kay Rala Xanana Gusmão, iha diskursu, lansa primeira instálasaun Kabul Submarinu Fibra Óptika Timor-Leste South Submarine Cable iha Estasaun Aterrazen Kabu iha Bebonuk bá Darwin no mós selebra entrega “GOLDEN BOUY”.
“Ohin selebrasaun istóriku ida iha Timor-Leste nia viajen bá transformasaun dijitál – sistema Kabu Súbmarinu Súl Timor-Leste (TLSSC), la’ós de’it hanesan milestone signifikativu ida iha dezenvólvimentu infraestrutura T-L nian, maibé hanesan testemuña ida bá kompromisu ne’ebé bo’ot bá dezenvolvimentu no modernizasaun Timor-Leste nian,” Dehan PM liu hosi nia diskursu banhira halo lansa instálasaun Kabul nomós asina plaka herois, iha kampu Bebonuk,Segunda(24/06/24).
PM afirma, iha tinan 2012, Governu liberáliza seitór telekomúnikasaun, ne’ebé rezúlta merkadu kompetitivu ho fornesedór servisu movél tolu, hahú hosi tinan 2015, kobertura servisu movél ne’e aumenta ona bá sidade munisípiu hotu-hotu, ne’ebé kobre %96 hosi área popúlasaun Timor-Leste nian.
“Investimentu iha konetividade Internasionál la’o ona, maibé, kustu kapitál ne’ebé aas halo fornesedór servisu telekomúnikasaun sira depende bá konetividade satélite no rekoñese limitasaun hirak-ne’e, ita-nia Governu deside iha tinan 2016 atu halo inisiativa investimentu públiku ida bá sistema kabu fibra-optika Internasionál ida, tanbá ne’e, ha’u kontenti tebes atu haree kabu tun dadeer-saan.” Tenik PM Xanana.
Governante ne’e afirma,TLSSC mak sistema kabu súbmariñu dahuluk iha Nasaun T-L. Sé ekonomia sira seluk nia esperiénsia mak hanesan matadalan-ruma, lakleur tán sei dada tán kabu bá rai iha Timor-Leste hamutuk ho atividade ekonómika ne’ebé aumenta, hahú ho telekomúnikasaun no habelar bá seitór sira seluk.
“La’ós deklarasaun bo’ot atu dehan katak ohin loron marka esforsu atu asélera dezenvólvimentu Timor-Leste nian, iha Planu Estratéjiku Dezenvólvimentu (PED) 2011-2030, ko’ália liu kona-bá papél krítiku telekomúnikasaun nian iha kondisaun diversifikasaun Ekonómika, hadi’a Edukasaun, no hasa’e servisu Saúde nian.” Nia subliña
PM Xanana akresenta, liu hosi fornese konektividade internét ne’ebé aas, fiar-na’in no seguru, kabu ne’e seí saí hanesan kotuk-lolon bá seitór oi-oin, hodi nune’e bele uza teknólojia nia kbi’it atu kumpre objetivu dezenvólvimentu nian, PED Governu haree Nasaun ida-ne’ebé prósperu no rezíliente, ne’ebé hari’i iha infraestrutura no dezenvólvimentu inkluzivu ne’ebé forte.
“Ita presiza halo internet ne’ebé lalais no seguru hodi bele liga ita-nia Povu bá Mundu modernu,se ita uza didi’ak, rede modernu ne’ebé lalais bele ajuda ita atu aselera ita-nia dezenvolvimentu, hari’i Ekonomia inkluziva ida atu alkansa meta sira ne’ebé deskreve ona iha ita-nia PED lalais, Kabu ida-ne’e sei promove kresimentu Ekonómiku no hasa’e kuálidade moris bá Timoroan hotu,hanesan PED, Programa IX-Governu Konstitusionál nian esplika esforsu sira atu hari’i Ekonomia ida-ne’ebé diversifíkadu,foka liu bá hasa’e infraestrutura dijitál sira, promove dezenvólvimentu sosiál no hadi’a servisu públiku sira.”Nia salienta
Xefi-Governu ne’e hatutan, kabu súbmariñu sei fó dalan bá Governu atu fó asesu bo’ot liu bá rekursu Edukasaun, hodi apoia objetivu fornesimentu Edukasaun nian ho kuálidade aas bá ema hotu. Estudante no Edukadór sira iha Nasaun laran tomak sei hetan benefísiu hosi konektividade ne’ebé di’ak liu, hodi permite integrásaun bá instrumentu no rekursu aprendizazen dijitál ne’ebé esensiál bá Edukasaun modernu, Saúde, konektividade ne’ebé di’ak liu sei fasilita atendimentu médiku ne’ebé di’ak liu, hodi asegura katak profisionál saúde sira bele fornese kuidadu ne’ebé lalais no efetivu, liu-liu iha área remota sira, ida-ne’e aliña ho objetivu atu hadía sistema saúde no asesebílidade bá sidadaun hotu-hotu.
“Internet ne’ebé fiar-na’in no lalais sei fó dalan bá empreza sira atu halo interasaun di’ak liu ho sira-nia omólogu sira iha rai-li’ur, promove kresimentu Ekonómiku no kria oportúnidade emprégu, seí apoia dezenvólvimentu indústria foun sira no habélar indústria sira ne’ebé ezísti, hodi lori Nasaun ne’e bá Ekonomia ida-ne’ebé diversifíkadu no rezíliente liu, bainhira ita la’o bá oin, mai ita hanoin TLSSC la’ós de’it kabu ida de’it; ne’e mak liña moris ida-ne’ebé sei halo ponte Timor-Leste ho komúnidade dijitál Globál,ida-ne’e sei fó kbiit bá ita-nia foin-sa’e sira atu hetan koñesimentu. ”Primeiru-Ministru afirma.
PM Xanana esplika, kria oportúnidade foun bá empreza sira, no asegura katak sidadaun sira bele liga ho Mundu iha dalan sira ne’ebé seidauk iha.
“Agradese bá Governu Austrália, bá apoiu no kolaborasaun ne’ebé bo’ot iha projetu ne’e nia laran tomak no agradese bá ekipa, enjiñeiru/a no parte interesada hotu-hotu hosi Alcatel Submarine Network, Vocus no departamentu Governu nian, ne’ebé halo vizaun ne’e sai reálidade. Aprésia tebes ho kontribuisaun sira no estabélese ona fundasaun bá futuru ne’ebé naroman liu bá Timor-Leste.”Tenik PM
Iha fatin hanesan, Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), Miguel Marques Manetelo konsidera eventu ida-ne’e nu’udár prosesu ikus hosi prosesu naruk ne’ebé la’o tiha ona durante tinan 10-nia laran.
“Ohin ita to’o ona faze ida ne’e hodi hahú lansa bá instalasaun koneksaun hosi ne’e bá Darwin no hein katak antes tinan 2024 remata, ita iha ona internet ne’ebé mai hosi Kabu Submarinu ne’ebé Ready for Service,” Nia hateten.
Nia hatutan, ko’alia kona-bá kapasidade ka velosidade internet,Kabu Submarinu (TLSSC) ne’e dezeña atu bele fornese internet ho kapasidade transfere dadus ho 27 terabit per second (27 mil gigabit per second) entre Timor-Leste ho Austrália, bele kompara bazeia bá estimasaun Autoridade Nasionál Komúnikasaun (ANC), oras-ne’e dadaun, utílizasaun internet iha Timor-Leste por volta 20–30 gigabit per second.
“Kona-bá kabu ida-ne’e ho kilo-metru atus neen hitu (607 km) ne’ebé inklui ho repetidór 7 no iha Branch Unit (BU) 1, ne’ebé dedikadu bá Greater Sunrise no bá repetidór sira, Governu fó ona naran hosi erói sira T-L nian iha loron rua (2) liu bá.Kabu ida-ne’e sei uza eletrisidade ne’ebé bo’ot voltazen pur volta 6.000 WATT nune’e persiza proteje didi’ak área ida-ne’e tanba bele mós fó risku populasaun,kabu ne’e, sei lori vantajen di’ak tebes bá Timor-Leste, tanbá koneksaun bá kabu North West Cable System ne’e permite T-L, iha ligasaun bá internet ne’ebé hosi aterrazen iha Darwin no bele bá Sidney no bá iha Mundu, hanesan Los-Ângeles no seluk-tán ho vélosidade di’ak tebes.” Dehan MTK Miguel Manetelo
Governante ne’e akresenta, iha Alternativa ida mós T-L bele iha aterrajem ida iha port headle ne’ebé bele liga ho kabu selu ida ne’ebé hosi Vocus mós ne’ebé bele hetan aterrajem iha Singapura nomós Jakarta (Indonézia) ho kapás tebes.
Jornalista :Ana Ribeiro
Editóra:Delfina Borges