(Díli), Farol, 03/06/2026 – Iha lona okos ne’ebé agora sai fatin hela ba família balu iha Aimutin, lian tristeza no esperansa sei nafatin rona husi komunidade ne’ebé afetadu depois husi dezpeju ne’ebé afeta uma hamutuk 26, ba komunidade sira kontinua husu klarifikasaun no justisa ba situasaun ne’ebé sira konsidera la transparente.
Iha konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha Farol, Rede ba Rai hamutuk ho ekipa defeza direitu no komunidade afetada sira hato’o preokupasaun kona-ba deklarasaun Ministru Justisa ne’ebé antes ne’e fó iha Parlamentu Nasional, tuir sira, deklarasaun refere bele kria entendimentu sala kona-ba realidade ne’ebé komunidade Aimutin enfrenta agora.
Porta-voz Rede ba Rai, Pedrito Viera, lamenta katak maneira ne’ebé Governu trata asuntu ida ne’e la fó prioridade ba interese no direitu komunidade sira ne’ebé afetadu.
“Ministru Justisa hala’o knar la tuir valor no lei Konstituisaun, no liafuan ne’ebé nia ko’alia tuir deit nia vontade rasik,” dehan Pedrito Viera iha farol 03/06/2026.
Tuir nia, dokumentu sira ne’ebé Rede ba Rai analiza hatudu katak família balu hela ona iha área refere desde tinan 1975, tanba ne’e, nia husu ba autoridade relevante sira atu halo verifikasaun kle’an no kompletu molok toma desizaun ne’ebé bele afeta komunidade sira.
Iha parte legal, advokadu Dr. Júlio da Silva esplika katak importante atu komprende diferensa entre desizaun judisiál no prosesu administrativu relasiona ho propriedade rai.
“Desizaun tribunal la signifika automatikamente katak rai sai propriedade Estadu, tanba presiza liu husi prosedimentu legal hanesan levantamentu kadastru,” hatete Dr. Júlio.
Nia esplika katak kadastru mak prosesu ofisial atu identifika, sukat no rejista informasaun kona-ba utilizasaun rai no propriedade tuir lei.
Nia aumenta tan katak prosesu kadastru tenke fó oportunidade ba ema sira atu aprezenta reklamasaun no partisipa iha prosedimentu legal ne’ebé eziste.
“Prosesu kadastru tenki fó oportunidade ba ema sira atu halo reklamasaun, inklui publikasaun mapa durante loron 90, maibé ida ne’e la orienta didiak husi Ministru,” dehan nia.
Ba komunidade ne’ebé agora enfrenta difikuldade, asuntu ida ne’e la’ós deit kona-ba rai, maibé mos kona-ba fatin hela no futuru família sira. Juliana Belo, ida husi vitima sira, hatete katak to’o agora komunidade seidauk simu klarifikasaun direta husi Ministériu Justisa.
“Ami hein hela prezensa Ministru atu klarifika, maibé to’o agora seidauk iha rezultadu,” dehan Juliana.
Nia relata mos katak kondisaun atual halo família sira enfrenta difikuldade bo’ot, liuliu ba labarik sira.
“Ami hela iha lona okos, labarik sira la bele ba eskola tanba tauk, ami husu deit justisa no klarifikasaun ne’ebé loos,” hatete nia.
Sentimentu hanesan mos hato’o husi Nelson da Costa Correia, ne’ebé lamenta estragus ne’ebé afeta komunidade no husu ba Governu atu fó atensaun lalais ba problema ida ne’e.
“Ami nia uma 26 hetan estragus, maibé to’o agora laiha responsabilidade klaru. Ami hela iha situasaun difisil tebes,” dehan Nelson.
Nia mos husu ba Estadu atu tau matan ba sofrimentu komunidade sira ne’ebé agora hela iha kondisaun vulnerável.
“Povu mak hili lider sira atu ukun, tanba nee Governu tenki responde ba povu, ami la’os ema estranjeiru, ami sidadaun Timor-Leste,” dehan nia.
Enkuantu komunidade kontinua hein solusaun, sira reafirma katak sira nia objetivu la’ós atu halo konflitu, maibé atu hetan klarifikasaun ne’ebé transparente no garantia ba direitu báziku hanesan sidadaun Timor-Leste. Ba família sira iha Aimutin, esperansa agora hela iha diálogu no desizaun ne’ebé justu, hodi bele lori hakmatek no estabilidade fali ba komunidade ne’ebé afetadu.
Jornalista/Estajiada : Caryn Camões
Editor : Ana Maria da Silva













