IND  

Hadia Telemóvel, Hadia Mós Futuru Istória Inspiradora Husi Jovem Ida iha Lecidere

(DÍLI), Lecidere 02/06/2026 – Iha kantu ida iha área Largo Lecidere, iha tempu ne’ebé ema barak lao ba mai ho atividade loron-loron, jovem ida ho naran Quintão Adolfo Ximenes okupa nia tempu ho hadia telemóvel sira ne’ebé estraga, ba nia, servisu ne’e la’ós de’it kona-ba teknologia, maibé sai dalan ida atu sustenta moris no ajuda família.

Ho meza ida ne’ebé simples no ekipamentu limitadu, maibe Quintão simu kliente sira loron-loron, nia konta katak difikuldade ekonomia no nesessidade moris mak motiva nia atu hahú halo negósiu ki’ik ida ne’e.

“Labele hein deit iha uma, tanba moris agora ne’e obriga ita atu servisu no hadia ita nia moris, hanesan joven ida, hau la bele depende deit ba inan-aman atu buka osan hodi sustenta ba oan ami nia nesesidade hotu-hotu, tanba ne’e, hau hahú aprende buka mesak kona-ba hadia telemóvel husi ema sira ne’ebé iha ona esperiénsia,” dehan Quintão iha licedere 03/06/2026

Nia rekonese katak dalan atu to’o iha pontu ne’e la fasil, tanba iha tempu uluk nia presija observa, aprende no pratika bebeik antes atu simu telemóvel husi kliente sira, maske dala ruma sala ka hasoru dezafiu tekniku, nia la para atu aprende.

Ho kapital limitadu hamutuk $50, Quintão hahú sosa ekipamentu básiku no material nesesáriu sira atu komesa nia negósiu hadia telemóvel, maske kapital ne’e la bo’ot, maibé sufisiente atu loke oportunidade ba nia hodi hahú buka rendimentu no sustenta nia nesesidade lorloron.

Agora dadaun, servisu hadia telemóvel sai fonte rendimentu prinsipal ne’ebé ajuda nia atu selu alin sira nia eskola no uza ba nesessidade loron-loron, osan ne’ebé nia hetan deepened de’it ba kliente sira ne’ebé mai Hadia  telemovel kadan loron id abele hetan osan montante $20 ka to’o$30.

“Dala ruma hau bele hetan osan di’ak, maibé dala ruma laiha kliente, maske kliente sira la mai maibe, hau kontinua nafatin deit tanba hau fiar katak susesu la mai iha loron ida deit maibe, ita Presija tempu, no pasénsia mos servisu maka’as,” nia hatete.

Nia hatete katak osan ne’ebé nia hetan husi hadia telemovel ne’e uza ba nessidade loron-loron, hanesan mina motor, transporte no nesesidade seluk, maske rendimentu ne’e seidauk bo’ot, nia sente orgullu tanba rezultadu ne’e mai husi nia esforsu.

Iha idade jovem, Quintão fiar katak independénsia ekonomika importante tebes atu prepara ba future, tanba ne’e, nia sempre enkoraja maluk sira atu buka oportunidade tuir talento ne’ebé sira iha.

“Diak liu ita kria rasik servisu ba ita nia hodi hetan osan rasik, keta lakon vontade tanba difikuldade ne’ebé ita hasoru ne’e ema ida-idak iha nia talento rasik, no se ita dezenvolve no utiliza dia-diak, talento ne’e bele sai dalan ida atu muda no hadia ita nia moris,” nia hakotu.

Iha tempu ne’ebé oportunidade servisu formal sei limitadu ba jovem barak, istória Quintão nian sai ezemplu katak inisiativa ki’ik ida bele lori mudansa bo’ot, ho meza simples ida iha Largo Lecidere, nia hadia telemóvel sira ne’ebé estraga, maibé mos hadia nia aan rasik no esperansa ba futuru ne’ebé di’ak liu.

 

Jornalista/Estajiada        : Caryn

Editor                                : Ana Maria da Silva