(Díli) Caicoli- IX governu konstituisionál liu husi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SECOMS sigla português) kria sistema plataforma online ho objetivu hodi hala’o servisu ho efisiensia no efikas entre governu no media hotu oinsá dezemina informasaun liu husi plataforma ne’e hodi kombate informasaun lalo’os ka fake news ne’ebé mak espalla iha públiku.
Diretór jerál, SEKOMS Ferdino da Costa, hatete, objetivu husi informasaun ida ne’e atu introduz sistema dezeminasaun integradu ba média sira tenke hatene atu forma ida ne’ebé atu oinsá fasilita liu asesu média sira ho instituisaun relevante sira no liu-liu iha ministériu sira, ezemplu hanesan iha eventu ruma iha liñas ministérias sira ne’ebé atu halo no atu konvida média sira la presija liu husi karta, sira atualiza de’it ba iha sistema ida ne’e, no média sira hotu ho média ofisiál sira iha liña ministérias sira ne’e la presija ona halo konvite, sira informadu de’it liu husi sistema ida ne’e.
“Aliende ne’e ita hatene katak buat barak sei manuál hela no ita bele akordu mós ba mekanizmu no ita mós bele reduz suratahan no komvustivél tanba ita la presija uja kareta hodi halo movimentu ba mai no ita la presija halo ona iha servisu fatin dala-ruma ita hasoru ema susar ituaon, liu husi sistema ida ne’e fasilita tebes tanba ne’e mak SEKOMS iha planu rasik, programa sira iha XI governu konstituisinál ne’e hato’o posibilidade bo’ot iha SEKOMS hodi fasilita komunikasaun média sira hodi apela informasaun ba públiku”, dehan Diretór jerál SEKOMS Ferdino da Costa, ba jornalista sira iha salaun Maria Goreti, Caicoli, Díli, Tersa 17/06/2025.
Ferdino da Costa dehan sistema ida ne’e la’os de’it marka audensia ba karta ka konvite, sistema ida ne’e mós bele marka audensia hodi média mós presija intrevista ho membru governu ruma no liu husi sistema ida ne’e de’it bele halo ona karta audensia.
Iha fatin hanesan Formador Teknólojia Informasaun no Komunikasaun (TIC TIMOR) Tiago dos Santos Fernandes, haktuir, benefisiu husi formasaun ida ne’e mak oinsá atu hasa’e koñesimentu liu-liu ba média sira ida-idak atu nune’e sira bele utiliza no jere rasik sistema dezeminasaun informasaun integradu atu nune’e bele fasilita sira nia servisu liu-liu servisu administrasaun.
Nune’e matéria sira ne’ebé hato’o ba formandu sira mak sistema dezeminasaun informasaun integradu oinsá atu utiliza sistema ida ne’e, no sistema ida ne’e sei asesu iha pontu fokál parte governu no parte média nasionál sira nian atu nune’e fasilita sira oinsá atu halo liu-liu marka audensia.
“Arkivu ba iha ajendamentu sira sei arkivu hotu iha ajendamentu sistema ida ne’e karik se mak asesu ba iha ne’e nia sei bele asesu ba iha arkivu sira ne’e, da-daun ne’e ita iha kapasidade ba iha arkivu ida ne’e agora ita sufisiente lós atu arkivu dokumentus sira ne’e liu-liu ba iha ajendamentu marka audensia, publikasaun, informasaun no atividade programa ba iha ita nian atu asesu, ne’e sistema ida ne’ebé dezenvolvimentu husi parte azensia TIK TIMOR, antes implementa tékniku sira halo ona teste ba iha sistema ida ne’e liu-liu iha parte seguransa nian”, hatutan nia
Diretór ne’e dehan, sistema ida ne’e bele asesu liu husi telefoni, tablet, komputadór maibé importante konek ba internet hodi bele asesu ba sistema ida ne’e.
Enkuantu formandu Emanuel Barros, hatete, benefisiu ba sira mak oinsá atu asesu, ne’e katak kualker fatin de’it bele asesu no iha kualidade atendimentu, no mós fiar katak ema mós asesu ho di’ak, katak la iha buat ruma inkomoda iha dalan, no tempu ne’ebé mak iha bele hatene katak tempu ne’e mak determinadu no sistema ne’e bele dehan katak sustentavél.
“Ami hanoin katak ida ne’e ajuda tebes ita aprende ona pelumenus fasilidade hanesan Internet mak ita sei problema uitoan maibé ita mós aprende ona no nei-neik ita bele fasilita di’ak liu tan iha sistema administrasaun nian no ita hatene katak la bele lao ba mai ona maibé husi sistema ida ne’e asesu ho di’ak kualker iha média ofisiál sira iha ministériu”, hakotu Emanuel Barros.
Jornalista: Rogerio Anuno
Editora: Gaudencia Belo















