CGT-TL- Organiza Atividade Diálogu Nasional Mudansa Klimátika Hamutuk Ho Autoriedade Lokal No Estudante Universitáriu Sira.

banner 120x600

(Díli) Fatuhada- Organizasaun Non Governamental Core Group Transparancy Timor Leste (sigla-CGT-TL), halo atividade diálogu Nasional mudansa klimátika  hamutuk ho autoridade lokal   no estudante Universitáriu sira.

Tuir koordenador Nasional CGT-TL Jemicarter Moniz dos Reis Informa organizasaun Group transparency hari’ iha tinan 2025 no tau matan ba asuntu trasnparansia mentalidade liga ho orsamentu jeral estadu (OJE) ne’ebe aplika ba ekonomia no industria iha Timor-Leste.

“Alende ne’e ita iha membru hamutuk 16, la’o hamutuk ho organizasaun sira seluk depois husi Group transparancya, sai hanesan membru internasional no sai mo’os membru iha ida-idak nian, no ita liga ho indurstria, estativa iha ita nia rai laran ” Hateten koordenador Nasional CGT-TL Jemicarter Moniz dos Reis ba jornalista sira iha salaun Tower, Fatuhada Kuarta, 09/02/2025

Nia hatutan objetivu husi seminariu ne’e maka liga ho finansiamentu ba mudansa klimatika iha nasaun Timor-Leste,tamba situasaun jeral hatudu katak mudansa klimatika iha Timor-Leste inklui nasaun sira seluk diferente bo’ot tebes ho nune’e maske nasaun ki’ik maibe presija tau matan nafatin ba asuntu mudansa klimatika iha Timor-Leste

” Objetivu ne’e mak ohin ita fahe ona informasaun, Liu-liu liga ho finansamentu ba mudansa klimatika, katak ita hotu hare agora mudansa klimatika ida agora ne’e mudansa bo’ot tebes, Nasaun hotu inklui Timor-Leste maski ita nia nasaun ne’e kiik, maibe nia  kontribusaun ne’e la kiik” nia salienta

Nia husu ba parte Governu  atu bele sosializa informasaun konaba mudansa klimatika nian ba komunidade, estudante no autoriedade lokal sira atu nune’e bele hatene klean konaba impaktu mudansa klimatika iha timo-leste no nia risku sira

” Guverno ita luta hamutuk hodi luta hasoru mudansa klimatika, mesmu ita nia Nasaun ne’e  kontrebusaun kiik 0,03, ita nafatin luta hasoru mudansa klimatika mesmu ita la iha forsa ho kbiit, ita nafatin tau matan ba Asuntu mudansa klimatika ne’e bo’ot tebes tamba dalabarak Asuntu mudansa klimatika ne’e afeita ba iha Alin feto sira ho difisiensia, tamba mudansa klimatika ne’e mak mai, halo be’e maran dok husi uma, inana feto sira be’le ba foti be’e dok husi uma ” Nia rekomenda

iha fatin hanesan Autoridade lokal suku Sloi,posto administrative Aileu Vila munisipiu Aileu  Antonio do Santos Lobo hateten, asuntu mudansa klimatika presija duni halo advokasia ba komunidade sira hodi bele intende didiak husi impaktu mudansa klimatika ba sosiedade.

“ husi mini workshop ohin ne’ebe maka realiza, hau hanoin lideransa komunitario presija duni sira maka, tamba lisaun ida ne’e importante los, ita bele konsidera ida ne’e nudar hanesan pontu de partida ida ba Ami lideransa komunitaria sira” hateten autoriedade lokal ba jornalista sira

Nia husu mos ba parte relevante sira hanesan kompaña Lokal no internasional sira atu halo konstrusaun ruma tenki kria kondisaun  diak hodi labele fo impaktu ba ambiente sira iha komunidade nia le’et

“ iha suku Sloi Malere hamutuk ho suku Sloi Kraik, iha projetu bo’ot ida ne’ebe maka lori ona tinan 5 la finaliza no nia problema maka fo impaktu ba ambiente, hanesan  Be’e dalan sira no ponti sira seidauk halo kontrusaun monu rai monu kondisaun la” nia subliña

Entretantu iha seminariu ne’e hetan partisipasaun masimu husi autoriedade lokal husi munisipiu Aileu,Bauku likisa inklui Ermera no mos estudante universitariu husi Institute of busines (IOB),Universidade nasional timor lorosa’e (UNTL),Universidade Díli (UNDIL).

Jornalista/Estajiadu                 :Timotio Bello/Rogerio Nuno

Editor                                              :Sandi Bello

banner 325x300