Era Globalizasaun Hanorin Estadu Direitu Demokrátiku Atu Fó Atensaun Ba EhD

Imajen espesial.
banner 120x600

(Dili) Mudansa – Konsileiru Konsellu Imprensa (KI) Benevidas Correia Barros informa, agora era Modernizasaun hanorin estadu direitu demokrátiku iha mundu inklui Timor-Leste, atu tau atensaun ba Ema ho Defisiénsia (EhD) nia situasaun.

Benevides afirma, baze legál kona-ba direitu no devér ema ho defisiente nian, konsagradu iha no° 1 no 2 artigu 21 konstituisaun Repúblika Timor-Leste, espresa esplisitarmente no implisitamente katak, estadu Timor-Leste presiza promove no garante direitu ema ho defisiénsia sira nian.

Tuir nia, Situasaun iha mundu agora iha EhD biliaun 1 ka porsentu 15 (15%) husi populasaun globál, ida ne’e eziste iha pais dezenvolvidu subdezenvolvidu.

Tanba Eziste dokumentu legál ne’ebé iha forsa vinkulativu ba traballadór ONU ba ema defisiente sira, dokumentu legál ne’e maka Konvensaun Internasional kona-ba Direitu Defisiénsia sira nian.

“Era sibilizasaun no modernizasaun globál hanorin estadu direitu demokrátiku iha kualkér pais, inklui Timor-Leste atu fó atensaun másimu ba defisiente sira nia situasaun,” dehan Konseleiru Benevides ba jornalista, iha Maskarinas Dili, Kinta 16/11/2023.

Nia subliña, konvensaun ONU kona-ba Direitu Ema ho Defisiénsia (UN-CRPD) hatete, Ema ho Defisiénsia (EhD) no mós ema ne’ebé iha disabilidade fíziku, mentál, intelektuál ou sensoria ba tempu naruk, atu iha interasaun ida nakonu, efetivu iguál iha moris sosiedade.

Iha Timor-Leste EhD mak grupu ida ne’ebé vulneravel liu iha sosiedade, sira nia vulnerabilidade ne’e, kauza husi prosesu konstrusaun sosiál ida ne’ebé maioria afeta husi kiak tanba, diskriminasaun, tratamentu aat no abandonadu ema ho defisiénsia.

Komportamentu umanu, liuliu ema naun- defisiente sira atu respeitu no valoriza maluk defisiénsia sira ninia envolvimentu iha prosesu dezenvolvimentu nasionál iha aspetu hotu-hotu hanesan Estadu Timor-Leste adapta prinsípiu estadu direitu demokrátiku.

Nia haktuir, bazeia ba prinsípiu proporsionalidade no prinsípiu respeita pluralizmu espresaun, tenke fó espasu ba ema ho defisiente sira hodi hetan kobertura ne’ebé balansu no proporsional sira nia situasaun.

“Tanba ne’e, Konsellu Imprensa Timor-Leste sei hamosu ‘Matadalan Jornalista Inkluzivu’ ne’ebé nia konteúdu prinsipál hodi fó biban ba jornalista sira prioritiza halo kobertura ba asuntu defisiente, etnisidade no asuntu relijiaun,” nia dehan.

Média no kobertura jornalista sira nian ba asuntu defisiente nu’udar instrumentu vital ne’ebé bele influénsia opiniaun públiku,maibé informasaun husi média no jornalista sira halo kobertura ba ema ho defisiente persentajen ki’ik liu kompara ho kobertura ba asuntu naun- defisiente.

“Média nia informasaun no kobertura husi jornalista ba maluk defisiente sira ho nia asuntu ne’ebé tranzmite ba públiku hamosu konsiente hosi públiku no counter estigma no misinformasaun ne’ebé espalla iha públiku kona-ba situasaun reál defisiente sira nian,” nia tenik.

Atu balansu no proporsionalidade informasaun hosi média no kobertura jornalista sira ba asuntu defisiente muda persepsaun públiku, tantu liga ba difikuldade iha aspetu ekonomia, kualidade moris no tratamentu naun- diskriminativu hosi entidade públiku ka entidade privadu.

“Kolaborasaun entre organizasaun ka asosiasaun ne’ebé nu’udar sumbriña ba defisiénsia sira ho média nu’udar instrumentu vital hodi halo kampaña no halo advokasia ba direitu no ambiente moris defisiente sira nian,” nia hakotu.

Jornalista : Mariano Do Santos Abi

Editór        : Orlando Magno

banner 325x300
Editor: Orlando Magno