APFTL- Oxfam Realiza Atividade Kona-ba Feto Hari’i Reziliensia No Finansiamentu Klimátika

(Díli) Lecidere- Alumi Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste (APFTL), servisu hamutuk ho Oxfam iha Timor-Leste realiza atividade konversa loraik kona-ba feto hari’i reziliensia no finasiamentu klimátika ho objetivu fahe analiza finansiamentu klimátika no feto nia esperiensia hasoru impaktu sira husi mudansa klimátika.

Prezidente Alummi Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste, Bemvinda Gusmão Alves hatete, dau-daun ne’e Timor-Leste hasoru hela mudansa klimátika, asuntu ne’e la’os akontese iha rai ida ne’e de’it, maibé asuntu ne’ebé mundiál, tanba ne’e mak ohin loron ko’alia barak liu kona-ba feto nia esperiensia hasoru impaktu sira husi mudansa klimátika liu-liu impaktu jeneru.

“Ohin loron ita ko’alia liu kona-ba feto, tanba feto mak hola papél barak liu iha asuntu família nian, mudansa klimátika ne’e halo mudansa bo’ot hanesan bee maran, bailoron ne’ebé la tuir tempu, liga ho asuntu sira ne’e mak halo feto sira tenke servisu dupla liu tan,” dehan Prezidente Alummi Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste Bemvinda Gusmão Alves iha El Legendary, Díli, kuarta, 22/10/2025.

Prezidente ne’e informa, se akontese deszastre naturais hanesan iha 4 de abril 2021 mosu inundasaun feto sira hola papél bo’ot liu tan, oinsá asegura sira nia família, liuhusi buka bee hodi sustenta sira nia família, hare’e sira nia oan, tein no mós bele akontese impaktu jeneru, feto sira vulnerálvel liu.

“Atividade ohin loron APFTL envolve mós joven, organizasaun, sosiedade sívil, aleinde ne’e mós parseiru dezenvolvimentu sira hotu, inkliu husi governu nia mak reprezenta husi SEI, atu hatene governu nia polítika kona-ba mudansa klimátika liu-liu kona-ba feto, nune’e mós atu fahe ideia no informasaun ba malu relasiona ho obstaklu ne’ebé mak ita enfrenta durante ne’e, atu nune’e ita bele halo advokasia ka metiga”, dehan Prezidente APFTL.

Nia mós hatutan APFTL nu’udar organizasaun foinsa’e ne’ebé ho nian vizaun joven síviku, saudável, kritiku, kompetetivu, produtivu no orgullu nu’udar Timor oan, maibé APFTL labele hamirik mesak presiza ema hotu nia apoiu no kolaborasaun, nune’e bele atinji ema hotu nia mehi.

“Ha’u hanoin servisu ida ne’e intergradu governu, organizasaun hotu, sosiedade sívil ita tenke servisu hamutuk, durante ne’e APFTL hala’o nia papél mak halo akampamentu oinsá organiza joven sira ne’ebé halo atividade sira hanesan bee-moos nian, nune’e bele troka ideia ba malu, no iha tinan kotuk hala’o iha munisípiu Aileu no iha tinan ida ne’e sei realiza tan dala ida”, nia hatutan.

Entertantu iha sorin seluk Xefe Departamentu Relasaun Públika no Parseiru Dezenvolvimentu Sekertariadu Estadu Igualdade, Herminio Xavier, akresenta, apresia tebes ho Alummi Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste ne’ebé iha inisiativa hodi hola parte iha prosesu dezenvolvimentu rai laran liu-liu forma feto atu hari’i reziliensia no finansiamentu klimátika.

“Ha’u apresia ba joven sira liu-liu Alummi Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste ne’ebé iha inisiativa halo konversa ida ko’alia kona-ba asuntu importante, mudansa klimátika, ne’ebé afeta ba ema hotu liu-liu vulnerabilidade husi feto, ema ho difisiénsia feto no mane no grupu vulnerabilidade seluk ne’ebé nafatin sai alvu ba afeta direita husi mudansa klimatika”, dehan Xefe Departamentu ne’e

Governante ne’e salienta, iha mós polítika ida hodi responde ba situasaun mudansa klimátika automatikamente, nune’e trasa ona polítika dezenvolve deklarasaun Maubisse ne’ebé agora tama ona faze da-tolu ne’ebé rekomenda ba Ministériu rua no Ministériu relevante ne’ebé sei toma responsabilidade masimu ba asuntu mudansa klimátika mak Diresaun Jerál Meiu Ambiente no ida mak Ministériu Agrikultura no Peskas.

“Ita iha rekomendasaun lubuk ida ba Diresaun Jerál Meiu Ambiente liu-liu ko’alia kona-ba oinsá atu bele fó biban ba feto área rurál sira atu bele asesu ba enerjia renovavel liu-liu sira bele asesu ba enerjia ne’ebé mós depois sira bele asesu enerjia alternativa hanesan uza fugaun Timor, nune’e halo adaptasaun deligasaun, tanba ida ne’e afeta ba saúde feto sira nian, tanba ita hatene feto sira mak afeta direitamente husi mudansa klimátika, se ita hakarak ko’alia kona-ba bailoron naruk, bee maran se mak atu ba kuru be’e, entaun ida ne’e mak ita rekomenda ba ministériu relevante sira dezenvolve sira nia programa hodi responde ba situasaun ida ne’e, liu-liu liga ba mudansa klimátika”,nia informa.

Nia mós dezafia ba Alumi Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste (APFT), sira organiza eventu ida ne’e hodi konversa liu-liu aprezenta faktus kona-ba situasaun ne’ebé akontese iha Timor, liu-liu mudansa klimátika ne’ebé inan feto sira hasoru iha área rural, espera katak iha informasaun ruma ne’ebé sira sei grava, bele foti nota atu rekomenda ba governu kona-ba preokupasaun emerjensia, preokupasaun urjente ne’ebé sira bele hetan, bele asesu liu-liu liga ba mudansa klimátika ne’ebé akontese iha Timor-Leste.

Enkuantu, Dadus ne’ebé fó sai husi Banku Mundiál hahú husi tinan 1999 to’o 2023 kona-ba inundasaun hamutuk 2000 itál no rai monu ne’ebé estragu uma mak hamutuk 611.

Entretantu iha konversa loraik ne’e partisipa husi Xefe Departamentu Relasaun Públika No Parseiru Dezenvolvimentu Sekertariadu Estadu Igualdade, Herminio Xavier, Prezidente Alummi Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste, Bemvinda Gusmão Alves, estudante universitáriu iha Díli laran, organizasaun, inklui mós sosiedade sívil.

Jornalista: Francisco Pereira/ Jeni Maia

Editora: Quisânia Gleide