Kreximentu Kapasidade Úmanu Importante ba Ekonómia Modernu no Futuru

Iha tempu globalizasaun no dezenvolvimentu teknólojia ne’ebé lalais, kreximentu kapasidade úmanu sai fatór importante atu garante ekonómia ida fórte no sustentável. Kapasidade Úmanu refere ba konesementu, abilidade no atitude ne’ebé ema ida iha atu kontribui ba produtividade, inovasaun no dezenvolvimentu nasaun.

Iha ekonómia modernu, empresa sira la depende de’it ba rekursu naturál, maibé depende liu ba rekursu úmanu ne’ebé iha kapasidade no kompeténsia aas. Traballadór ne’ebé treinadu no edukadu di’ak bele uza teknólojia ho efisiénsia, kria ideia fóun no hasa’e produtividade. Ida ne’e ajuda nasaun ida aumenta nia kompetitividade iha merkadu globál.

Investimentu iha edukasaun no fórmasaun profisionál hanesan programa sira hosi Centro Nacional de Emprego e Fórmação Profissionál (CNEFP) importante tebes tanba prepara juventude sira ho abilidade prátika tuir nesesidade merkadu traballu. Fórmasaun téknika bele ajuda redúz taxa dezempregu no loke oportunidade ba empreendedorizmu.

Ba futuru, kapasidade Úmanu sei sai importante liu tan tanba mudansa teknólojia hanesan dijitálizasaun no automatizasaun. Ema sira presiza aprende kontinua atu adapta ho mudansa hirak ne’e. País ne’ebé investe iha edukasaun no treinamentu sei iha vantajen atu dezenvolve ekonómia inovativu no reziliente.

Ikus mai, kreximentu kapasidade Úmanu la’ós de’it responsabilidade governu, maibé responsabilidade konjuntu entre individu, setór privadu no instituisaun fórmasaun sira. Ho kolaborasaun di’ak, bele kria fórsa traballu ne’ebé fórte, kreativu no preparadu atu enfrenta dezafiu ekonómia modernu iha futuru.

Lian Husi Fórmandu CNEFP

Fórmandu Eduardo hatete katak durante fórmasaun nia sempre iha vontade di’ak atu aprende no aumenta nia kapasidade liu husi fórmasaun iha CNEFP Tíbar.

Eduardo hili atu tuir kursu iha área konstrusaun jerál, liu-liu espesialidade karpintaria, tanba nia haree katak fatin ne’e fó oportunidade di’ak ba joven sira atu prepara an ba mundu traballu. Tuir nia, maske teoria importante, prátika mak sai pontu prinsipál iha prosesu aprendizajen.

“Ita aprende liu-liu husi prátika. Ida ne’e ajuda ami kompriende lalais no bele uza diretamente iha kampu traballu,” dehan Eduardo iha CNEFP Tíbar.

Iha nivél dahuluk, fórmandu sira hahú aprende baze sira hanesan oinsá sukat ho metro, uza ekipamentu hanesan serrote no martelu, no kompriende funsaun ferramenta sira seluk. Durante fulan ida, sira halo rotasaun iha sesaun oioin atu aumenta esperiénsia.

Iha área karpintaria, Eduardo aprende oinsá halo meza, kadeira no estrutura ai ba konstrusaun uma. Nia sente katak materia ne’ebé hanorin durante kursu ne’e ajuda tebes aumenta nia konfiansa atu tama iha merkadu traballu.

Maske hasoru dezafiu hanesan oráriu naruk husi dadeer to’o lokraik no transporte limitadu, nia nafatin komitidu atu kompleta fórmasaun. Bainhira tarde, fórmandu sira mós aprende disiplina liu husi responsabilidade adisionál hanesan limpeza no manutensaun fatin aprendizajen.

Haree ba oin, Eduardo iha mehi bo’ot atu fila ba nia munisípiu no loke oportunidade fóun ba joven sira seluk.

“Se iha orsamentu, ha’u hakarak hari’i fórmasaun ida kona-ba halo janela, kadeira no meza hodi ajuda joven sira seluk hetan servisu,” nia hatete.

Istória Eduardo nian sai ezemplu ba juventude sira seluk katak ho vontade no esfórsu, fórmasaun profisionál bele sai dalan importante atu hetan futuru ne’ebé di’ak liu.

Lia Husi Benifisiariu CNEFP

Experiénsia moris hosi joven ida ne’ebé tuir fórmasaun iha Centro Nacional de Emprego e Fórmação Profissionál Raul Brites Pereira hatudu katak edukasaun téknika bele lori mudansa bo’ot ba vida loron-loron no futuru profisionál juventude sira iha Timor-Leste.

Benefisiáriu Raul Brites Pereira hosi programa fórmasaun refere konta katak antes tama iha sentru ne’e, nia moris seida’uk di’ak tanba laiha abilidade espesífika no koñesimentu tékniku ne’ebé merkadu servisu presiza. Situasaun ne’e halo nia difísil atu hetan servisu no rendimentu mós limitadu.

“Tempo uluk, difísil atu buka servisu tanba ha’u la iha kapasidade ne’ebé Merkadu servisu presiza,” nia hateten.

Mudansa komesa hafoin remata fórmasaun hosi programa ne’e. Durante prosesu aprendizajen, nia aprende abilidade prátika no koñesimentu importante sira ne’ebé bele uza diretamente iha mundu servisu.

Agora dadaun, benefisiariu ne’e bele hetan servisu no mós iha oportunidade atu kria servisu rasik, hodi aumenta rendimentu no ajuda ekonómia família.

“Fórmasaun ne’e loke dalan fóun ba ha’u atu hadia moris,” nia akresenta.

Iha servisu loron-loron, buat sira ne’ebé aprende iha fórmasaun ajuda tebes nia, liuliu iha abilidade tékniku, disiplina no kapasidade atu servisu hamutuk iha ekipa. Nia aprende mós oinsá resolve problema, uza ekipamentu ho di’ak no adapta ba situasaun real iha kampu servisu.

Tuir nia, vantajen bo’ot hosi fórmasaun iha CNEFP mak abordagem prátika ne’ebé hanesan kondisaun real, la’ós aprende teoria de’it iha sala laran maibé iha mós prátika.

Iha prosesu rekrutamentu, sertifikadu hosi CNEFP sai fatór importante atu hasa’e nia kompetitividade kompara ho kandidatu seluk. Nia hetan oportunidade servisu liu hosi aplikasaun direta no teste prátiku, ne’ebé nia konsege hatudu kapasidade no esperiénsia ne’ebé aprende durante fórmasaun.

Ba joven sira seluk, nia hateten atu kontinua aprende no esfórsu ba futuru ida di’ak liután.

“Fórmasaun importante tebes tanba bele loke dalan ba servisu. Keta tauk aprende buat fóun no aproveita tempu durante fórmasaun atu aumenta abilidade. Se ita esfórsu an, ita sei hetan rezultadu di’ak iha futuru,” nia dehan.

Istória ida ne’e sai ezemplu klaru katak investimentu iha edukasaun téknika no fórmasaun profisionál bele transfórma moris no kria oportunidade fóun ba juventude iha Timor-Leste.

Lian Husi Fórmador CNEFP

Iha tempu ne’ebé indústria kontinua muda ho lalais, sentru fórmasaun profisionál sira iha Timor-Leste kontinua halo esfórsu atu asegura katak sistema aprendizajen sei relevante no responde ba nesesidade merkadu servisu.

Fórmadór área alvenaria iha Centro Nacional de Emprego e Fórmação Profissionál, Romaldo Soares Carlos Afónso, hatete katak atuálizasaun kurikulum sai prioridade importante atu responde ba ezijénsia indústria ne’ebé kada vez mak’as.

“Indústria nunka para iha nia dezenvolvimentu, tanba ne’e ami tenke asegura katak estudante sira iha kapasidade atu adapta ho mudansa hirak ne’e,” hatete Romaldo iha CNEFP Tíbar.

Nia infórma, renovasaun kurikulum presiza halo regular, pelo menus kada tinan rua, atu estudante sira bele aprende kompeténsia atuál no aplikável diretamente iha mundu servisu.

Iha área fórmasaun profisionál, liuliu iha setór konstrusaun, sistema aprendizajen ne’ebé implementa agora fóka liu ba prátika. Kompozisaun aprendizajen refere kompostu hosi pursentu 75% iha prátika inklui teoria ho  pursentu 25% , hodi garante estudante sira la aprende de’it iha sala laran, maibé hetan mós esperiénsia real iha kampu servisu.

Romaldo esplika katak alénde konesimentu tékniku, sentru fórmasaun mós fó atensaun bo’ot ba dezenvolvimentu komportamentu, abilidade no atitude ba estudante/formandu sira nian.

“Se abilidade di’ak maibé atitude la di’ak, difísil atu simu ita iha servisu indústria,” nia afirma.

Iha parte seluk, ekipamentu no material sira ne’ebé uza iha prosesu aprendizajen mós passa liu hosi verifikasaun rigorozu atu asegura kualidade no seguransa. Material ne’ebé la tuir padraun sei haruka fila ba fórnesedor atu estudante sira bele aprende iha kondisaun ne’ebé profissionál no adekuadu.

Ho inisiativa atu atuáliza kurikulum no ajusta unidade kompeténsia sira tuir nesesidade merkadu, sentru fórmasaun espera bele prodúz traballadór ne’ebé prontu servisu, kompetente no adaptável ho mudansa indústria sira.

Esfórsu ida ne’e konsidera importante atu suporta dezenvolvimentu indústria no ekonómia nasionál iha Timor-Leste iha futuru.

Prespektiva Husi Diretor Executivu CNEFP

Iha tempu ne’ebé joven barak seida’uk hetan servisu fixu, prezensa Centro Nacional de Emprego e Fórmação Profissionál (CNEFP) iha Tíbar sai hanesan dalan ida atu prepara rekursu úmanu ne’ebé prontu ba merkadu traballu no nesesidade indústria sira iha Timor-Leste.

Diretór CNEFP Simiaon Tito Bareito  hateten katak objetivu bo’ot hosi sentru ne’e mak prepara joven sira ho kualifikasaun ne’ebé koresponde ho ezijénsia indústria no empregadór sira nian.

“Tuir oportunidade no ezijénsia merkadu traballu, traballadór sira presiza iha kualifikasaun ne’ebé apropriadu iha área indústria ne’e rasik,” hateten nia iha Tíbar.

Nia relata, CNEFP hari’i ho inisiativa atu fó biban ba joven sira aprende no fó koñesimentu báziku no tékniku liu hosi fórmasaun profissionál, atu sira bele tama iha mundu servisu ho preparasaun di’ak liu.

Sentru ne’e la’o hamutuk ho indústria no empregadór sira atu komprende diretamente tipu servisu ne’ebé merkadu presiza. Ho aproximasaun ida ne’e, CNEFP bele adapta programa fórmasaun sira atu responde ba nesesidade real iha kampu servisu.

“Vizaun ami nian mak prepara rekursu umanu joven sira ho kualifikasaun ne’ebé koresponde ho indústria no merkadu traballu,” Nia refórsa.

Durante tinan sanulu (10) ikus ne’e, sentru CNEFP afirma katak maioria graduadu sira konsege hetan servisu hafoin remata kursu. Maske dadus ne’e seida’uk hetan validasaun fórmal hosi ajénsia independente, sentru refere iha indikasaun katak graduadu barak tama ona iha mundu servisu, no balun hahú kria negósiu rasik liu hosi programa autoempregu no inkubadora negósiu.

“Ami nia dadus hatudu katak 85% graduadu sira hetan kedas servisu. Restante 15% balun kontinua estuda no balun ami la konsege hetan infórmasaun kompleta,” klarifika nia.

Nia esplika tan katak bainhira iha eis-estudante ne’ebé seida’uk hetan servisu, sentru sei kontaktu fila fali atu integra sira ba programa estajiu profissionál ho kompania sira. Objetivu hosi programa ne’e mak ajuda joven sira hetan esperiénsia no kontratu servisu, maske iha tempu badak.

La’ós de’it fó fórmasaun ba joven fóun sira, CNEFP mós kontinua dezenvolve kapasidade ba nia fórmadór no kuadru profissionál sira liu hosi programa anuál. Parte importante ida mak atuáliza kompeténsia téknika atu sira bele kontinua fó treinamentu ne’ebé relevante ho dezenvolvimentu indústria.

Iha mensajen ida ba juventude Timor-Leste, diretór CNEFP enkoraja joven sira atu aproveita tempu ho aprende no dezenvolve an.

“Di’ak liu joven sira mai hamutuk ho ami atu hetan fórmasaun no prepara an ba futuru,” Nia rekomenda

Ligasaun ho Adesaun Timor-Leste ba ASEAN

Adesaun Timor-Leste ba Association of Southeast Asian Nations (ASEAN) sai oportunidade bo’ot ida atu hasa’e dezenvolvimentu ekonómia no rekursu umanu iha nasaun ne’e. Ho integrasaun ba rejiaun ASEAN, Timor-Leste sei hasoru kompetisaun traballu no negósiu ne’ebé aas liu, tanba ne’e kapasidade Úmanu sai fatór importante atu prepara juventude no traballadór sira bele kompete ho nasaun membru seluk sira.

ASEAN iha populasaun liu ema millaun 680 no ekonómia ne’ebé konsidera merkadu bo’ot ida  iha mundu. Ho entrada Timor-Leste ba organizasaun ne’e, oportunidade servisu, investimentu no komérsiu sei luan liu. Maibé, atu aproveita oportunidade hirak ne’e, Timor-Leste presiza iha rekursu umanu ne’ebé treinadu, disiplinadu no iha kompeténsia tuir padraun rejionál.

Iha área konstrusaun, ospitalidade, turismu, teknolójia infórmasaun no manufatura, empresa sira hosi ASEAN sei buka traballadór ne’ebé iha abilidade téknika no kapasidade komunikasaun di’ak. Tanba ne’e, sentru fórmasaun profissionál hanesan CNEFP importante atu prepara juventude sira ho kompeténsia ne’ebé relevante ba merkadu ASEAN.

Ekonomista sira mós haree katak adesaun ba ASEAN bele lori investimentu estranjeiru tama Timor-Leste. Investidór sira normalmente buka rai ne’ebé iha traballadór treinadu no produtivu. Se kapasidade rekursu umanu la sufisiente, investimentu bele difísil atu dezenvolve ho máximu.

Aleinde ne’e, integrasaun ASEAN mós lori mudansa iha área dijitál no teknólojia. Juventude Timor-Leste presiza aumenta koñesimentu iha área infórmátika, lian estranjeiru sira no inovasaun atu bele adapta ho ekonómia dijitál ne’ebé ASEAN kontinua dezenvolve.

Governu Timor-Leste durante ne’e kontinua fó prioridade ba dezenvolvimentu rekursu umanu liu hosi edukasaun, fórmasaun profissionál no programa empregu ba juventude. Esfórsu ida ne’e konsidera importante atu Timor-Leste la’ós de’it sai membru ASEAN fórmalmente, maibé mós bele sai nasaun ida ne’ebé prontu kompete no kontribui ativamente iha komunidade rejionál.

Ho ne’e, investimentu iha kapasidade Úmanu la’ós de’it importante ba dezenvolvimentu ekonómia nasional, maibé mós sai preparasaun estratéjiku atu Timor-Leste bele simu benefísiu máximu hosi integrasaun ba ASEAN iha futuru.

 

Ekipa Kobertura                : Media Mudansa