Mudansa Ekonomia Timor-Leste: Fase Foun Ho Esperansa, Maibé Dezafiu Boot Sei Mosu

(Díli), Lecidere 16 abril 2026 – Timor-Leste agora hatur iha momentu kritiku ida iha nia trajetória dezenvolvimentu ekonomiku. Relatóriu Banku Mundial no analiza husi ekonomista Amiba Coulibaly hatudu katak nasaun kontinua depende maka’as ba reseita mina-rai, maibé fonte ida-ne’e bele kontinua lakon nia kapasidade sustenta ekonomia iha tempu naruk.

Tuir  Banku Mundial, liu husi Ekonomista Amiba Coulibaly, hateten, Timor-Leste agora tama hela fase ekonómiku foun ne’ebé importante, tanba rezeita husi mina-rai ne’ebé durante tempu naruk sustenta kresimentu nasaun nian besik remata ona.

Nia esplika katak nasaun presiza muda ba modelu ekonomia ida ne’ebé sustentavel, ne’ebé bazeia ba empreza produtivu, esportasaun, no forsa traballu ne’ebé iha kualifikasaun.

 

“Iha tinan 2025, ekonomia Timor-Leste hatudu sinal pozitivu, ho kresimentu PIB la’ós petroleu to’o 4.5%, nivel aas liu dezde 2014. Kresimentu ne’e suporta husi estabilidade politika, investimentu infraestrutura boot, no inisiu atividade setor privadu”, dehan Ekonomista Amiba Coulibaly iha salaun enkontru Banku Mundial, Lecidere, 16/04/2026

 

Nia hatutan maske nune’e, dezafiu estrutural sira nafatin boot. Kriasaun empregu no produtividade seidauk forte, no ekonomia sei depende maka’as ba despeza governu ne’ebé finansia husi Fundu Petroliferu. Relatóriu Ministériu Finansas hatudu katak, se la iha mudansa polítika, fundu ne’e bele hotu iha tinan 2037.

 

“Projetu Tasi Mane, ne’ebé inklui dezenvolvimentu gás natural likidu, konsidera nu’udar prioridade nasional. Maibé, reseita husi projetu ne’e la sei sente iha tempu badak, tanba produsaun sei posivel de’it entre tinan 2032 to’o 2035”, nia tenik.

 

Amiba Coulibaly mós subliña katak Timor-Leste iha oportunidade boot liuhusi adezaun ba ASEAN iha 2025 no WTO iha 2024, atu transforma ekonomia husi dependénsia ba mina-rai ba ekonomia ne’ebé dirije husi setór privadu no esportasaun.

Entretantu iha parte seluk, setor privadu hatudu dezenvolvimentu pozitivu. Empregu la’ós petroleu aumenta 27.6% entre 2021 no 2024, no koleksaun impostu doméstiku sa’e 31.6% iha 2025.

Maibé, estrutura ekonomia seidauk forte. Importasaun nafatin aas liu eksportasaun, ho défise komersial to’o 48% husi PIB. Esportasaun nafatin depende maka’as ba kafé, ne’ebé representa besik 90%.

Tanba ne’e, Banku Mundial rekomenda katak Timor-Leste presiza halo reforma doméstika urjente, hodi kria ekonomia ne’ebé kompetitivu, kria servisu, no garante prosperidade ba tempu naruk.

 

Jornalista                                 : Ana Maria da Silva

Editor                                        : Francisco Pereira