IND, Saúde  

INCSIDA Alerta Fatin Operasaun Ilegál iha Díli no Munisípiu Sira Bele Aumenta Rísiku Propagasaun HIV

(Díli)  Pantaikelapa– Institutu Nasional de Combate ao HIV-SIDA, Institutu Públiku (sigla-INCSIDA, I.P), liuhosi Presidente INCSIDA, I.P, Daniel Marçal, informa katak mosu fatin operasaun ilegál iha Díli no munisípiu sira seluk bele sai fatór importante ida ne’ebé aumenta rísiku transmisaun HIV iha komunidade, liuliu entre juventude.

Presidente INCSIDA I.P, Daniel Marçal, dehan katak atividade ilegál sira ne’ebé la iha kontrolu no regulasaun klaru bele prejudika esforsu nasional hodi prevene no kontrola vírus HIV.

“INCSIDA preokupa tebes ho mosu fatin operasaun ilegál sira iha Díli no munisípiu sira seluk. Atividade hirak ne’e la kontroladu ho di’ak no bele aumenta rísiku transmisaun HIV, nune’e mós prejudika esforsu prevensaun,” dehan Presidente INCSIDA, I.P, Daniel Marçal, iha areadores INCSIDA, I.P, 13/04/2026.

Nia hateten katak governu tenke kontinua identifika no halo fiskalizasaun estrita hodi regula fatin operasaun hirak ne’e, tanba kazu foun barak relasiona ho relasaun seksuál la ho proteksaun, liuliu entre jovem sira iha idade produtivu.

“Risku boot mosu bainhira ema hala’o relasaun seksuál la ho proteksaun, tanba sira la hatene kondisaun saúde parseiru nian,” nia akressenta.

Iha tinan ida nia laran, INCSIDA nota katak kuaze ema 10,000 mak voluntariamente hala’o testu HIV, númeru ne’ebé tuir autoridade sira hatudu progresu signifikativu iha detesaun no prevensaun kazu foun.

Iha sorin seluk, estudante husi Fakuldade Medisina no Siénsia Saúde UNTL, Jose Mariu Mango hato’o katak konsiénsia jovem kona-ba HIV tenke aumenta, liuliu relasiona ho prátika seksuál seguru. Estudante sira mós enfatiza katak edukasaun, informasaun, no kooperasaun entre governu, família, igreja no média mak importante hodi hamenus rísiku HIV iha Timor-Leste.

“Ho edukasaun no informasaun, ita bele muda atitude no proteje ita-nia futuru,” dehan Jose Mariu Mango.

Autoridade sira kontinua husu ba komunidade atu la tauk atu halo testu HIV no sempre prioritiza saúde no seguransa iha atividade sexual.

Entretantu dadús ne’ebé apresenta husi Ministerio Saúde hahú husi fulan juñu 2025 hatudu katak kazu kumulativu 2400, no hirak ne’ebé halo hela tratamentu hamutuk 1264, kazu foun rezista hamutuk 32, no sira ne’ebé halo tranferensia ba rai liur hamutuk 55, no kazu ne’ebé detekta la estar ART hamutuk 236  no kazu ne’ebé depois halo tratamentu DO  402, inklui iha mós kazu mate hamutuk  411.

Jornalista      : Madalena de Lima

Editor            : Francisco Pereira