Lixu Sai Belun Diak ba Licina Gomes Amaral ho Grupu SER Hodi Hasa’e Valor Ekonomiku

(Díli) Lahane Oriental-Sosiedade barak maka deskobre lixu sai hanesan inimigu, maibe ba ema hirak ne’ebé iha kreatividade hodi transforma lixu ba objetu no arte ne’ebé bele fa’an fila fali hodi hasa’e rendimentu familia.

Tuir Koordenadora Sentru Estudu Resiklajen, Licina Gomes Amaral hateten liu husi projetu resiklajen komunidade lokal sai kreativu hodi transforma lixu ba objetu ne’ebé iha valor ekonomiku, maibe laos lixu sai hanesan inimigu, maske ema barak maka deskobre katak lixu ne’e inimigu.

“Ha’u hanoin katak oras ne’e ema barak maka deskobre lixu sai hanesan inimigu, maibe ba ema hirak ne’ebé hatene no iha kreatividade utiliza lixu sira ne’e, sei sai hanesan amigu ba sira hodi transforma sai objetu ka arte ne’ebé bele fó benefisia ba valor ekonomiku” Dehan Koordenadora Sentru Estudu Resiklajen, Licina Gomes Amaral iha aldeia Dean Batabessi, suku Lahane Oriental, 28/01/2026.

Koordenadora hatutan inisiativa tranforma lixu sai ba objetu ka arte tanba hanesan feto ida hakarak dezenha uma laran sai furak lia tan, liuhusi ida ne’e maka koko atu halo publikasaun iha media sosial, maibe agredese iha ema balun ne’ebé atraidu tebes ba produtu ne’ebé produz.

“hanesan feto ida labele hatene deit pinta an, maibe tenke hatene mós kaer tezoura hodi dezenha uma laran sai furak lia tan, liuhusi kreatividade ne’ebé ha’u iha mak ha’u koko halo publikasaun iha media sosial, no iha ema balun ne’ebé atraidu tebes ba produtu ne’ebé ha’u produz, afinal liuhusi kreatividade ne’ebé ha’u iha benefisia duni mai ha’u tan ne’e mak ha’u hili dalan ida ne’e hodi haforsa ha’u nia ekonomia uma laran nian” Dehan Nia.

Koordenadora salienta katak Sentru Estudu Resiklajen hanesan grupu ida ne’ebé dedikadu bazeía ba komunidade ho rekorde ne’ebé komprovadu iha kampu inovadora transformasaun lixu ba produtu ho valor ekonomiku.

“Ami nia matenek prinsipál maka konverte materiál sira ne’ebé soe tiha ona ba lixu hodi transforma ba artezanatu sira ne’ebé iha valór, ne’ebé hafoin ne’e uza atu hadi’a jardín sira, dekorasaun uma, no kontribui ba serimónia kulturál sira” dehan Koordenadora.

Nia mós deklara tan katak haree ba komunidade globál hasoru dezafiu ne’ebé maka laiha presedente iha mudansa klimátika no degradasaun ambientál. Estratéjia krusíál ida atu kombate ida ne’e maka tranzisaun hosi modelu lineár foti, halo no soe ba ekonomia sirkulár, iha ne’ebé lixu hetan definisaun foun hanesan rekursu válidu. Se la kontrola, soe no sunu lixu liuliu plástiku sira sei kontinua hamosu poluisaun maka’as, estraga ekosistema tasi nian no ameasa biodiversidade.

Koordenadora hatutan SER harii iha 2020, ho prinsipiu kuidadu ambientál proativu no empoderamentu komunidade nian. Foka ba dezenvolve no fornese programa formasaun komprensivu sira iha artezanatu resiklajen.

“Inisiativa sira-ne’e dezeña espesifikamente atu envolve ekipa foin-sa’e sira ho abilidade ne’ebé nesesáriu atu partisipa ativamente iha minimizasaun volume plástiku no lixu sira seluk ne’ebé abandona ho la kuidadu iha espasu públiku, mota, no bee-dalan”. Tenik Nia.

Koordenadora ne’e mós hatutan objetivu prinsipál husi Sentru Estudu Resiklajen iha buat tolu, maka atu integra protesaun ambientál, edukasaun komunitária, no dezenvolvimentu ekonómiku.

“Atu hamenus signifikativamente prezensa fiziku hosi lixu no lixu ne’ebé abandonadu iha área públika, hodi nune’e salvaguarda ambiente akuátiku sira, haburas sentidu responsabilidade ambientál ne’ebé klean liu entre estudante no komunidade sira liuhosi workshop sira ne’ebé envolve no demonstrasaun prátika ne’ebé hatudu potensiál hosi materiál lixu sira hanesan rekursu viavel ba artezanatu kriativu sira” Dehan Nia

Koordenadora ne’e mós rekomenda ba joven katak odamatan Sentru Estudu Resiklajen nakloke ba publiku sira liuliu ba joven sira ne’ebé iha kreatividade hakarak apriende hamutuk ho sira, keta moe ho ita nia an bainhira atu halo buat ida, basa ita iha kreatividade ne’ebé iha hodi halo no tranforma ba buat foun hodi benefisia ba ita-nia an no mós ba maluk sira seluk.

Kria oportunidade subsisténsia no sustentável liuhosi aproveita produsaun lixu ba artezanatu, espesifikamente alvu no apoia komunidade sira ho rendimentu ki’ik. Esforsu ida ne’e ho objetivu atu hamosu fluxu rendimentu suplementár, fornese reziliénsia ekonómika no hasai populasaun vulneravel sira husi kiak.

Jornalista: ekipa Media Mudansa
Editora: Sandi Belo

banner 325x300