UNFP NO MNEK Halo Kooperasaun No Pronto Resolve Problema Saude Iha Timor-Leste.

banner 120x600

(Díli) Pantai Kelapa- Fundu Nasoens Unidas ba Populasaun (Sigla-UNFPA) kria kooperasaun ho Governu Timor-Leste liuhusi Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (sigla-MNEK) husi kooperasaun ne’e hodi hare ba asuntu saude ne’ebe tuir misaun Fundu Nasoens Unidas ba Populasaun iha Timor-Leste.

Iha intervista Reprezentante UNFPA iha Timor-Leste Navchaa Suren hatete, Fundu Nasoens Unidas ba Populasaun (UNFPA) programa koperasaun entre UNFPA ho nasaun Timor-Leste maka atu hare liu ba iha area saude ninian ne’ebe mak sei sai problema, no nasaun ne’ebe mak tama iha programa koopersaun UNFPA hamutuk atus ida lima nulu (150).

“ hanesan rekorda hosi Koordenadora Rezidente ONU nian, UNFPA nia misaun maka kona-ba ema, liuliu hadi’a saúde no moris-di’ak feto, labarik-feto no joven sira. Ami apoia nasaun no teritóriu liu 150 atu hakotu mortalidade inan nian ne’ebé bele prevene, nesesidade planeamentu familiár ne’ebé seidauk satisfás, no hakotu violénsia bazeia ba jéneru, no prátika perigu sira hasoru feto no labarik-feto sira iha tinan 2030. Hateten Reprezentante UNFPA iha Timor-Leste Navchaa Suren ba jornalista sira foin lalais ne’e.

Nia akresenta UNFPA orgullu  parseria ho governu Timor-Leste ne’ebé mak hanesan pais produtivu no iha konfiansa atu permite realizasaun balun. hanesan hamenus mortalidade inan nian hosi 557/100000 iha 2009 ba 195 / 100,000 iha 2016. Feto barak liu maka iha asesu ba servisu seksuál no reprodutivu oioin ho kualidade. Dadus hosi Autoridade Estatístika hatudu katak 16% hosi indikadór sira ODS nian iha dalan loos, 56% presiza aselera no 28% fila-fali ba kotuk.

“ Atu sukat progresu ba meta nasionál sira, disponibilidade, kualidade no utilizasaun dadus nian mós bele hadi’a.Liu 70% hosi populasaun ho idade menus hosi tinan 35 no populasaun joven, tranzisaun demográfika aprezenta potensiál atu aproveita dividendu demográfiku.” Nia salienta

Iha fatin hanesan Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun(sigla-MNEK), Bendito dos Santos Freitas hateten nia sente onradu tebes tamba marka konsultasaun ba programa país foun UNFPA nian hahu husi periodo (2026-2030), ne’ebé trasa prioridade estratéjiku sira, intervensaun no atividade programa nian ne’ebé tuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional Timor-Leste (sigla-PDEN) nian iha periodo (2011-2030), no ajenda prioridade nasionál sira no mós nesesidade programa tinan 5 nian husi governu konstitusionál da-9 nian. hanesan reprezenta marku signifikativu ida esforsu sira ne’ebé la’o hela no promove dezenvolvimentu sustentável no hasa’e moris-di’ak ba indivíduu hotu-hotu no partikularmente feto no labarik-feto sira no foin-sa’e sira, iha nasaun Timor-Leste.

“Parseria entre Governu Timor-Leste no UNFPA nu’udar prova ba ita nia kompromisu hamutuk atu alkansa Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável no garante katak laiha ema ida mak hela iha kotuk. Tuir programa nasaun atuál UNFPA nian, ami servisu hamutuk ona atu rezolve dezáfiu xave sira relasiona ho populasaun no dezenvolvimentu, saúde reprodutiva, igualdade jéneru, no empoderamentu juventude” Nia hateten

Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun deklara, programa nia faze ba empoderamentu foin-sa’e sira no igualdade jéneru subliña sira nia esforsu koletivu sira atu harii futuru ida ne’ebé inkluzivu no sustentável, hodi investe iha edukasaun, empregu, no partisipasaun joven sira nian, partikularmente joven feto no mane sira bele loke ka desbloqueia sira nia potensiál tomak no dudu progresu iha setór hotu-hotu. Programa ita nia Nasaun ne’ebé foka ba saúde inan nian, igualdade jéneru, edukasaun seksualidade, no aproveita dividendu demográfiku bele iha impaktu signifikativu ba nasaun ida ho populasaun joven hanesan Timor-Leste.

Jornalista/Estajiada              :Isabel D. J Santos

Editor                                          :Sandi Bello

banner 325x300